Kas sul on emakas või tunned mõnd emakakandjat? Siis sa pead seda raamatut lugema!

Dagmar Lamp
, Postimehe naisteportaali juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jah, mul on päevad, mis siis?!
Jah, mul on päevad, mis siis?! Foto: Kirjastus Sinisukk

Võiks arvata, et Youtube’i staar ei ole suurem asi kirjutaja, veel vähem võiks arvata, et ta teeb seda meisterlikult, naljakalt ja suurepäraselt, kuid just seda tõestab Clara Henry, kelle raamatut «Jah, mul on päevad, mis siis?!» peaks lugema iga emakakandja – ja ka kõik need, kes mõnda emakakandjat tunnevad (jah, me räägime teiega, isad!).

Roosasse kuube mässitud raamat tekitas ka minus esialgu kahtlusi. Pidasin seda mingiks järjekordseks igavaks loenguks teemal emakas ja munarakk, raamatut sirvides kartsin, et tegemist on hoopis juutuuberi veidra katsega iseend upitada. Kuid kui lõpuks lugema asusin, avastasin end kiirelt Clara maailma sukeldumas.

Claral on haruldane võime visata enda üle häbenemata nalja ja rääkida piinlikkust tekitavaist asjust viisil, et lehekülgi edasi keerates tahad sa aeg-ajalt püsti hüpata, rusikad taevasse visata ja hõisata: «Jah, kurat võtaks, ma olen naine ja selle üle uhke!»

Clara Henry oli üsna noor, kui ta tegi Youtube'i menstruatsiooniteemalise video. See sai tohutult populaarseks ning Clara mõistis, lugedes fännide kirju: tegemist on teemaga, mis on paljudel hingel, kuid millest keegi rääkida ei julge. Ühtlasi sai ta kohe külge hüüdnime Mensi-Clara, praeguseks kannab ta seda uhkusega. Keegi ju peab maailma muutma, menstruatsioon menstruatsiooni haaval! Ja Clara on selleks parim inimene.

Ma olen viimasel ajal sageli mõelnud kahetsusega sellele, et sain feminismist ja selle olulisusest aru alles hiljuti. Kui ma olin noor (see tähendab – Clara-vanune), põlgasin ma seda terminit, tuues põhjenduseks selle, mida ikka inimesed toovad: «Halb mekk sel sõnal, mina küll mingi kriiskav femmar pole, pealegi on raseerimata kaenlaalused nii rõvedad!» Alles viimastel aastatel olen ma aru saanud, et tegelikult ongi asi just nii lihtne, nagu on sõnastanud Caitlyn Moran – pane käsi püksi. Kas sa tahad ise otsustada, mis sellega juhtub, mis sul seal on? Siis, palju õnne, oled sa feminist.

Clara raamatus koorub lehekülg lehekülje haaval välja kurb tõde: ühiskonnana peame  päevi millekski piinlikuks. Jah, hügieenitarbeid tehakse nüüd ka loomamustrilistes pakendites, kuid millegipärast peab sõna «menss» ikka veel häbenema. Isegi siis, kui sa oled 30ndates ja ei peaks ammu enam oma keha loomulike protsesside üle piinlikkust tundma. Nii et seetõttu ma usun, et see raamat kulub ära ka vanematele naistele ega peaks sugugi jääma teismeliste raamaturiiulisse – uskuge mind, ka meil on veel midagi päevadest õppida! Kui mitte muud, siis aitab see meile meelde tuletada neid piinlikke ja närvilisi päevi, mis eelnesid ja järgnesid meie esimesele menstruatsioonile. Ning kui sul on kodus tütar sirgumas, oleks hea end püüda tema kingadesse asetada.

Loomulikult on aga tegemist ka must have-teosega, mis peaks kuuluma igale teismelisele. Mitte ainult tüdrukutele, vaid ka poistele. Oleks aeg, kui väljend «mis, sul on päevad vä?» ei kõlaks enam mõnituse ja solvanguna, kas pole? Sellele saame me ju aga kõik kaasa aidata! Joondu, Clara järel, marss!

Loe ka Postimehe intervjuud Clara Henryga!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles