Enne õiget aega sünnib Eestis ligi 6 protsenti lastest

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Tartu ülikooli kliinikumi lastehaigla vanemarst- õppejõud pediaatria alal Heili Varendi on enneaegseid ehk enne 37. rasedusnädalat sündinud lapsi Eestis olnud viimase 18 aasta joksul 5,5-6 protsenti.

Heili Varendi kommenteerib:

Praegu jäävad ellu peaaegu kõik enneaegsed lapsed, kes on sündinud pärast 26. rasedusnädalat, samas kui veel 20 aastat tagasi neid lapsi üldse ei ravitudki. Mõnel juhul tuleb lõpetada rasedus loote või ema tervise huvides.

Enneaegsetest kõige probleemsemad on enne 32. rasedusnädalat sündinud või alla 1500 grammi kaaluvad lapsed. Väga enneaegseteks kutsutakse enne 28. nädala täitumist sündinuid, nende suremus on kuni 30 protsenti. Neid on Eestis umbes üks protsent vastsündinutest, kellest kaks kolmandikku tuleb ilmale Tallinnas ning kolmandik Tartus.

Väikseima sünnikaaluga on elama jäänud alla 500 grammi kaalunud beebi. Kui 1992. aastal surid kõik enne 28. rasedusnädala täitumist sündinud beebid, pääses aastatel 2007–2008 68 protsenti sellistest lastest 3–4 kuu vanusena koju.

Kui enneaegsed lapsed pääsevad haiglast koju, elavad nende pered päeva ja nädala kaupa plaane tehes ja lapse arengut toetades. Nad käivad lastekliiniku spetsialistide juures kontrollis kuni lapse 2-aastaseks saamiseni ja vajadusel ka edaspidi.

Eestis on rakendunud süsteem enneaegsete ja riskivastsündinute regulaarseks kontrolliks, toimub ka teadustöö nende laste ja lapsevanemate probleemide hindamiseks. On loodud enneaegsete ja arenguhäiretega laste vanemate tugirühmad, mille eesmärk on üksteist toetada ning ühineda ka rahvusvaheliste tugigruppidega.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles