Lugeja kirjutab: kui minna lahku, siis juba pauguga!

Lugeja kiri
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PantherMedia / Scanpix

Ma julgen pakkuda, et kõik naised, keda on petetud ja selle tulemusel maha jäetud, on tabanud end mõttelt miks?. Me oleksime ju võinud lihtsalt lahku minna enne, kui see suhe nii hapuks läks, et silmad võõrastesse seelikusabadesse ära eksisid. Kas seda ei tahaks me kõik? 

Inimesed lähevad ikka lahku ja südant ei saa sundida. Olgem siis täiskasvanud ja tehkem seda rahumeelselt. Äkki siis ei pea naabrimutt homme mind trepikojas noomima õhtul tehtud lärmi pärast? Ehk jääb mõni taldrik alles ja ühised mälestused ei saa roojaseks nagu vetsu-sudoku, kui paberirull on otsa saanud.

Rahuliku lahkumineku võlud ja valud

Aga rahulik lahkuminek pole nii lihtne. Kui kaks inimest otsustavad, et praegu võiks veel suhtest väärikalt lahkuda, siis jääb õhku palju lootust. Üksteist pole põhjalikult välja vihastatud ja kuna keegi kellegi peale karjunud pole, siis võiks ju sõbrad edasi olla. VALE! Meelde jäävad ikka vaid head asjad ja ei lähe kaua mööda, kui mõtted jooksevad partneri juurde tagasi nagu eksinud labrador.

Teinekord jäävad keelele asjad, mis tegid haiget, aga unistuste lahkumineku käigus ei olnud põhjust seda teise kaela valada. Nüüd peaks olema ju sõbrad ja ehk on vaja veel varasid klattida, siis ei tasu ju endist kallimat susida ja oma oksa saagida, ega?

Kui minna lahku, siis juba pauguga!

Ausalt öeldes ei oota ühiskond sõbralikku lahkuminekut. Sõbrannade armaada koguneb veiniklaaside kolinal meest sarjama ning kui tuleb välja, et põhjust nagu pole, siis on nad sama segaduses, kui koer, kellele ainult teeseldi palli viskamist. Üldse on lahkumineku skeem kuidagi rikutud, kui su (nüüd juba eks) kallim sul pead silitab ja ütleb, et ära palun mingi mölaka otsa komista. «Sa oled paremat väärt,» ütleb ta. Sellist inimest ei saa moe pärast ka vihata.

Minu soovitus tulevastele põlvedele: sõbralik lahkuminek pole nii mesine, kui tundub. Inimene paraneb kauem. Minge ikka pauguga lahku ja laske kõik endast välja. Eks kõrvalseisjatel on ebameeldiv selle pasarahega pihta saada, aga lõppude lõpuks on tähtis ise eluga edasi minna. Eksiga sõbraks võib ju hiljem saada või parem üldse mitte. Harva tuleb sellest head nahka.

​------

Kirjuta ja võida auhindu! Hea lugeja, kui Sul on mõnel huvitaval teemal mõtteid, mida soovid teistega jagada, või on jutustada oma põnev lugu, siis ootame neid aadressil naine@postimees.ee. Kirjutajaid premeerime erinevate iluauhindadega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles