Kolmandik Eesti lastel kasutatud retseptiravimitest pole neile näidustatud ning vastsündinute puhul küündib see protsent 90ni, rääkis Tartu ülikooli mikrobioloogia instituudi doktorant Jana Lass Tartus toimuval meditsiinikonverentsil Kliinik 2011.
Vastsündinutele antakse tihti näidustamata ravimeid
8. veebruar 2011, 15:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lassi sõnul pole 9 kuni 33 protsenti ambulatoorselt lastel kasutatavatest ravimitest neile ametlikult näidustatud ning koguni üle 50 protsendi lastel kasutatavatest ravimitest ei pruugi olla nende peal uuritud, vahendab uudised.err.ee.
«Vastsündinute puhul on olukord eriti kriitiline: 80 kuni üle 90 protsendi ravimitest pole sihtrühmal uuritud ega ka neile näidustatud,» märkis ta haigekassa andmebaasi 2007. aasta infol tugineva uuringu tulemusi tutvustades.
Kuna lapsi pole eetiline kaasata kliinilistesse uuringusse, on Lassi sõnul tekkinud olukord, kus iga lapse ravimine on üks suur kliiniline uuring, mida peab läbi viima konkreetne raviarst.
Ta lisas, et kui pole teada, kuidas ravimeid lastel annustada, kasutatakse sageli mingit osa täiskasvanute annusest, mis võib aga põhjustada alaannustamist ja ravivigasid; lisaks võivad mõned abiained lastele toksiliselt mõjuda.