Kuidas valmistada ideaalset piimavahtu?

Dagmar Lamp
, naine.postimees.ee juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PantherMedia / Scanpix

Vahendeid, millega kohvitassile kohevat piimavahtu valmistada, on mitu – patareidel töötav minivispel, pliidile asetatav piimavahustaja, elektriline piimavahustaja või hoopiski espressomasinasse integreeritud vahustaja. Millist eelistada?

Kodutehnika kaupluseketi Expert turundusjuhi Joonas Kulli sõnul näitab eestlaste piimakohviarmastust nende järjest kasvav huvi eraldi piimavahustajate soetamise vastu, mistõttu tuleb kauplustel järjest ka sortimenti laiendada. «Kui veel paar aastat tagasi võis poodidest leida vaid käsitsi juhitavaid patareidega piimavahustajaid, siis tänaseks on valik märkimisväärselt laiem,» selgitab Kulli. «Näiteks on valikusse lisandunud ka elektrilised ning pliidile asetatavad piimavahustajad, rääkimata espressomasinatesse integreeritud eri tüüpi vahustajatest.»

Kohvimasinast eraldiseisvad piimavahustajad

Patareil töötavaid piimavahustajaid võis Eesti turul näha esimesena. Need on nii-öelda käeshoitavad minivisplid, mille ots tuleb asetada piima sisse ning hoida seal, kuni piim on vahtu läinud. Oluline siinkohal on kasutada eelnevalt soojendatud piima, kuna vispel lööb piima küll vahtu, kuid ei ole võimeline seda piisavalt kuumutama. Samuti eeldab vahustaja, et inimene on pidevalt protsessi juures ning hoiab visplit piimas, kuni vaht on saavutanud oodatava kohevuse.

«Tänapäeval on olemas ka patareidel töötav kannu meenutav piimavahustaja, mille saad jätta ise piima vahustama ning seejärel võtta valmisvahustatud piima, kuid Eestis pole need paraku nii levinud,» kirjeldab Kulli ning lisab, et kuigi patareidel põhinevad vahustajad on ühed odavaimad, siis ei tea kunagi, millal patareid tühjaks saavad ning seetõttu võib hommikune kohv jääda nautimata.

Pliidile asetatav piimavahustaja on vispelvahustajast sammuke tugevam. Vahustaja meenutab välimuselt veekeetjat, mis täidetakse piimaga ning asetatakse pliidile kuumenema. Piima soojenedes tuleb piim käsitsi vahtu ajada kannul asetseva pumbaga. «Kuigi pumbamehhanism tundub esmapilgul keeruline, siis tegelikult on piima vahtu ajamine väga lihtne. Lisaks saab ise reguleerida, kui kuuma piima soovitakse,» lausub Kulli ning lisab, et siiski tuleb piima kuumutamist hoolikalt jälgida, et piim kõrbema ei läheks.

Elektrilised piimavahustajad on iseseisvaist vahustajatest parimad, kuna neid on mugav kasutada ning valmistavad suurepärast vahtu. «Samuti on elektriline piimavahustaja hea lahendus, kui ei ole võimalik kvaliteetset integreeritud vahustussüsteemiga espressomasinat osta, kuid siiski on soov koheva vahuga cappuccino või café latte järele,» lausub Kulli. Elektrilised vahustajad meenutavad samuti veekeetjat, kuhu valatakse piim ning seejärel pannakse vahustama. Vahustaja kasutab visplil põhinevat süsteemi, mis samal ajal kuumutab ja vahustab piima. Masin lülitab end ise automaatselt välja, kui vaht on valmis ehk pole ohtu piima kõrbemiseks.

Piimavahustussüsteem osake igast täisautomaatsest espressomasinast

Iseseisvate piimavahustajate kõrval on üha rohkem tähelepanu saamas ka kohvimasinatesse integreeritud vahustamissüsteemid. «Täisautomaatsete kohvimasinatega saab igale kohvitassile lisada siidise piimakihi, mis ahvatleb maitsemeeli ning näeb välja sama kohev  kui kohvikus näiteks barista valmistatud piimavaht. Seda kõike enamasti vaid ühe nupuvajutusega,» selgitab Saeco espressomasinate esindaja Karmo Sahtel ning lisas, et sobiva vahustussüsteemi valik sõltub kasutaja enda eelistustest. Integreeritud vahustamissüsteemidest on olemas nii klassikalisi, automaatseid kui piimaanumal põhinevaid vahustajaid.

Klassikalised piimavahustajad meenutavad kohvikus nähtud piimavahustustorusid, kus piima vahustatakse käsitsi eraldi kannu sees. «Klassikaline piimavahustaja sobib eelkõige neile, kes  armastavad käsitöömeistri rolli ehk ise piima vahustuse protsessi juhtida,» lausub Sahtel. Selleks tuleb 1/3 piimakannust täita piimaga, asetada piimavahustamise otsik piima sisse ning  vahustada piima, selleks kannu õrnalt keerutades ning üles-alla liigutades. Sahteli sõnul vajab käsitsi vahustamine rohket harjutamist, enne kui vaht on täpselt selline nagu soovitakse. Samuti on oht end ära kõrvetada, kuna vahustamiseks kasutatakse kuuma auru.

Automaatne piimavahustaja lisab kohvile viimase lihvi vaid ühe nupuvajutusega. Teisisõnu kaetakse tass siidise piimakihiga vaid sekundite jooksul, kasutades selleks imemistoru ehk voolikusüsteemi, kus vooliku saab asetada otse piimapakki või piimaanumasse. «Siin on oluline jälgida, et piim ei seisaks pidevalt väljas, kuna võib nii kiiresti rikneda,» lisab Sahtel ning soovitab kohe pärast kasutamist piimapaki tagasi külmikusse asetada. Antud süsteem võib olla kohati tüütu just piimapaki edasi-tagasi tõstmise tõttu, kuna alati tekib küsimus, kuhu piimavoolik selleks ajaks panna ning et ta tilkuma ei jääks. Omaette tähelepanu vajab ka piimavooliku puhastamine, et tagada head piimamaitset ka hiljem piimakohvi valmistades.

Kõige uudsema lahendusena on espressomasinatel piimaanumal põhinev vahustussüsteem. «Tegemist on kõige mugavama lahendusega, kus piim valatakse piimaanumasse, mille saab vahustamise ajaks paari klõpsuga espressomasina külge asetada ning seejärel kohe tagasi külmikusse panna,» lausub Sahtel. Piimanõus vahustatakse piim ühtlase ja siidise piimavahu saamiseks kaks korda ning seejärel valatakse täpselt õigel temperatuuril olev kreemjas piimavaht kohvitassi. Sahtel peab selle süsteemi eeliseks just hügieenilisust, kuna anumat on lihtne külmikusse asetada, mistõttu pole piimal ohtu rikneda.

Sahtel toob välja, et ükskõik millise vahustussüsteemiga espressomasin osta, oluline on vahustussüsteemide puhastus. Selleks on kõikidel masinatel piimafunktsiooni kiirpuhastus, mida tuleb sooritada pärast iga piimakohvi valmistamist. «Sisuliselt on see ühel nupuvajutusel põhinev puhastus, mille käigus eemaldatakse süsteemist kasutatud piima jäägid, et järgmise kohvi valmistamisel ei tuleks süsteemi kaudu kaasa eelmise vahustuse jääke,» selgitab Sahtel. Lisaks tuleb piimasüsteemile teha igakuist puhastust koos spetsiaalse piimarasva eemaldajaga. Iseäranis oluline on see voolikuga süsteemi puhul, kus piimajäägid kiiresti riknevad ning järgnevate kohvijookide maitset muidu mõjutama hakkavad.

Sahtel toob välja, et nii eraldiseisvate kui ka integreeritud vahustamissüsteemide puhul sobib vahustamiseks nii täispiim, vähese rasvasisaldusega või rasvatu piim, sojapiim, laktoosivaba piim kui mandlipiim. «Eraldi barista- või cappucino-piim võib tunduda küll erilisem, kuid tegelikult sobib täiesti tavaline piim sama hästi,» rõhutab Sahtel. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles