Üheksa märki, et sa oled tõesti introvert

Linda Pärn
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Endale võib olla raske tunnistada, et oled introvert. Mõeldes introvertidele, eeldatakse tihti ekslikult, et neile ei meeldi teised inimesed. Tegelikult võivad introverdid olla väga heasüdamlikud, tunda teiste vastu suurt huvi ja olla head juhid. Eelarvamuste tõttu võivad paljud introverdid tunda oma olemuse pärast piinlikkust ja endale oma iseloomulikke omadusi eitada. 

Psychology Today toob välja üheksa peamist introverdi omadust, mis aitavad sul välja selgitada, kas su iseloom võib olla rohkem sissepoole suunatud, kui oled harjunud arvama. Loe ja mõtle ausalt, kui palju alljärgnevad väited sinu kohta kehtivad.

Sulle meeldib olla omaette. Kui sul on võimalus puhata, eelistad üksinduses lugeda, videomänge mängida või lihtsalt muusikat kuulata. Omapäi olemise aeg on su heaoluks väga vajalik, kuigi vahel naudid meeleldi ka teiste seltskonda. 

Kõige paremad ideed tulevad sulle pähe üksi olles. Sa ei lähe koosolekutele just vastumeelselt, kuid kui pead välja mõtlema mingi loomingulise lahenduse, siis pead saama selle peale rahus ja segamatult mõelda. Üksi mõtiskledes tulevad sul kõige paremad originaalsed mõtted ja nii teed tööd, mille üle võid uhke olla. 

Sa juhid kõige paremini iseseisvaid inimesi. Vahel arvatakse, et introverdid ei sobi hästi juhtivatele ametikohtadele. See pole sugugi tõsi, sest heade olude puhul võib introvert olla hoopis kõige parem ülemus. Kui alluvad on hakkajad ja motiveeritud, aitab introvert nende kõige paremad oskused ja omadused esile tuua. Vaid siis, kui töötajatel on vaja pealehakkamiseks tagantutsitamist, ei pruugi introvert suuta neid piisavalt juhtida. 

Kui grupilt küsitakse midagi, tõstad viimasena käe. Kindlasti mäletad ka kooliajast seda, et kui oli vaja klassi ees esineda või vabatahtlikult appi minna, siis olid ikka ühed ja samad lapsed, kes käe püsti tõstsid. Ekstraverdid on tavaliselt õhinal nõus kõiges kaasa lööma. Kui sa oled introvert, eelistad istuma jääda ja tähelepanu keskpunktist eemale hoida. See ei tähendaks, et sa ei tea õiget vastust, sa lihtsalt ei taha, et kõik sind silmadega puuriks. 

Teised küsivad, mida sina arvad. Nii nagu sul pole kombeks kätt tõsta, ei hakka sa ka tavaliselt väga valjuhäälselt suure seltskonna ees oma arvamust avaldama. Nii peolauas kui koosolekul lasevad introverdid enamasti ekstravertidel rääkida ja jätavad oma arvamuse enda teada. Seetõttu, ja ka seepärast, et su arvamust hinnatakse tegelikult kõrgelt, tuleb tihti ette, et pärast jutukõmina vaibumist küsitakse sult otse: «Aga mida sina arvad?» 

Avalikus kohas kannad tihti kõrvaklappe. Tänaval kõndides või ühistranspordiga sõites eelistad kuulata muusikat ja end argisuminast välja lülitada, sest sul pole tahtmist võõrastega lobiseda. Varasematel aegadel hoidsid introverdid nina maas ja lootsid, et keegi ei tülita neid. Tänapäeval on introvertide õnnis abivahend kõrvaklapipaar, mis on vahel ka vaid sümboolselt kõrva pistetud ja muusikat sealt ei tule.

Sa ei taha suhelda vihaste ja närviliste inimestega. Kui märkad, et kellelgi on halb tuju või ta on kellegi peale pahane, siis hoiad tast parema meelega eemale. Võrreldes introvertidega on ekstraverdid teistest rohkem huvitatud ka siis, kui nad paistavad olevat ärritunud. Introverdid võivad olla negatiivsete hinnangute suhtes tundlikumad ja nad eelistavad sel juhul pahura inimese teelt eemal hoida. 

Sa saad rohkem sõnumeid, kirju ja telefonikõnesid kui ise välja saadad või helistad. Välja arvatud juhul, kui oled sunnitud rohkem suhtlema. Introverdid ei kipu enamasti ise teistega ühendust võtma. Näiteks pole sul kombeks arsti ukse taga oodates sõbrale helistada, et niisama ajaviiteks juttu ajada. Enamasti ei ole ka sina see, kes esimesena sõnumi saadaks, aga sa vastad sellele, mis on sulle saadetud. Kuna selline käitumine on sulle nii loomuomane, oled tõenäoliselt vältinud tööd, kus peaks väga palju ise inimestega ühendust võtma (näiteks telefonimüüki). Kui pead suhtlema, siis eelistad võimalusel helistamise asemel kirjutamist.

Sul pole tahtmist müüjate või teiste juhuslike võõrastega juttu ajada. Sa ei kujuta ettegi, et hakkasid klienditeenindajaga pikalt ja laialt ilmast rääkima nagu see daam, kes seisab järjekorras sinu ees. Kui sa oled kuhugi hiljaks jäämas või millegi pärast närvis, siis sa ei räägi sellest kõrvalseisjatele, vaid hoiad oma muremõtted enda teada. Sa arvad, et see pole lihtsalt teiste asi ja eelistad oma halvast tujust ise üle saada. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles