60 protsenti ameeriklastest usub, et armastus esimesest silmapilgust tõepoolest eksisteerib ning pooled on seda enda sõnul kogenud. Kuidas on lood sinuga – kas usud armastusse esimesest silmapilgust?
Kas armastus esimesest silmapilgust on võimalik?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Psychology Today küsis, et mida inimene tegelikult esimesel silmapilgul näeb. Vastus peitub kaheastmelises vaatlemises, mille abil endale sobivat partnerit otsitakse.
Esimene samm. Ümbruse vaatlemine – eristatakse kõik «ebasobivad» inimesed, kes praagitakse kiiresti välja. Meie kultuuris on loomulikult oluliseks väljasõelumise kriteeriumiks välimus. Kõigepealt jäetakse seega kõrvale väljanägemiselt ebasümpaatsed isikud. Nad muutuvad nähtamatuks.
Teine samm. Neid, keda eelnevalt huviorbiidist välja ei arvatud, vaadeldakse nüüd tähelepanelikumalt. Kõige sobivamad – keda hinnatakse kõige veetlevamaks – valitakse siis edasiseks jälgimiseks ning võimalikuks partneriks.
Nagu näete, taandub ka armastus esimesest silmapilgust teadusele. Kuidas saab esmamulje põhjal aga ennustada, kas selle inimesega võib kujuneda püsiv ja hea armusuhe? Ega ei saagi. Pole siis ime, et paljudest suhetest midagi välja ei tule.
Kuid mida ikkagi tähendab, kui keegi meile esimesest silmapilgust sümpaatne näib? Kõigepealt viitab see mõjuvõimsate kemikaalide – näiteks dopamiini ja endorfiini – vabanemisele. Ning mida ennustab nende ainete tulv meie närvisüsteemis? Loomulikult psüühilist virgutust.
Eelnevast võib järeldada näiteks seda: kuni me kasutame jätkuvalt sõna «armastus» tunde kohta, mis on reaalsuses veidi rohkemat, kui mööduv psüühiline kogemus, senikaua ka kogeme armastust võimsamana, kui seda on mööduv tunne.
Nagu ütleb Hiina mõttetera: «Kuni teed seda, mida oled alati teinud, saad seda, mida oled alati saanud.»