Süütu ajutine tattoo võib muuta juuksevärvimise võimatuks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Henna.
Henna. Foto: Sputnik/Scanpix

Ammu enam ei viita tätoveering suhetele kinnipidamisasutusega, sellest on saanud eraldi kunstiliik. Täiesti mõistetav on, et need, kes muidu püsivat kehakaunistust endale lisada ei soovi, tahavad end ikkagi mõnikord kaunistada ajutise kauni mustri või sõnumiga. Üks populaarseimad vahendeid selleks on henna.

Henna tätoveeringu miinuseks paljude jaoks on aga selle pruun toon. Selle on ära tabanud  ka meistrid, kes oma teenuseid üritustel või populaarsetes puhkusesihtkohtades pakuvad. Nemad meelitavad sind tootega, millel nimeks «must henna». Konks on aga selles, et mingit musta hennat pole olemas. Jah, nii mõnigi võib väita, et on hennaga juuksed mustaks värvinud, kuid sellisel juhul on siiski kasutatud indigot. 

Millest siis on see «henna» tehtud?

Tihti ei tea koostist ka kehajoonistajad ise, kuid enamjaolt on selleks orgaaniline ühend PPD,  tuntud ka nime paraphenylenediamine, p-fenüleendiamiin või 1,4-benseendiamiin all, ning seda kasutatakse nii juuksevärvides kui ka tekstiili- ja kummitööstuses. Ühendi suureks plussiks on see, et ta tagab juuksevärvi püsimise juukses. Teab ju igaüks, kes juukseid värvib, et hea värv ei jookse juustest paari pesuga maha. Professionaalsetes juuksevärvides on PPD kogus rangelt määratletud. See on viidud tasemeni, mis on vastavalt uuringutele inimesele kahjutu. Kui aga teenuseks on ajutine musta värvi tätoveering, siis enamasti koosneb selle tint suures osas PPDst, heal juhul on sinna ka natuke hennat lisatud. Ohtlik on see seetõttu, et suurendatud kogus PPD võib tekitada nahaärritust, mis väljendub punetuse, sügeluse kui ka villide ja haavanditena. 

Henna tattoo / REUTERS/Scanpix
Henna tattoo / REUTERS/Scanpix Foto: ROB DAWSON/REUTERS

Nüüd võib ju väita, et hirmul on suured silmad ja mis see ärritus ikka teeb. Aga teeb küll, sest peale sellist reaktsiooni on inimene selle aine suhtes eluaeg ülitundlik. See tundlikkus tuleb esile, kui värvitakse juukseid PPD sisaldava juuksevärviga, olenemata sellest, et seda on värvis lubatud tasemel. Kui inimesel on ülitundlikkus pähklite suhtes, siis ei loe ju, et koogis on ainult natuke pähkleid. 

Probleemiga kursis olevad juuksurid on täheldanud, et klientidel, kes on tundlikud PPD suhtes, on tundlikud ka värvide suhtes, mida on nimetatud PPD vabadeks. Põhjuseks on arvatavasti see, et asendusaine pole nii ohutu nagu on lubatud. Täpselt sama on muuseas ka ammoniaagi ja ammoniaagi vabade värvide puhul, kus n-ö vabad värvid ei pruugi üldsegi olla juuksesõbralikumad. 

Seega, üks süütu kehakaunistus puhkusel olles võib tähendada seda, et mitte kunagi enam ei saa juukseid värvida ega toonida. Reaktsioon tekib kohe, kui ülitundlikkust tekitanud aine kontakteerub nahaga. Kas keha vastab lihtsalt punetuse või sügelusega või tuleb silmitsi seista mõne keerulisema olukorra, sõltub juba personaalsetest faktoritest. 

Kui sul on kahtlusi, et ka sina võid olla tundlik PPD suhtes, siis informeeri sellest kindlasti juuksurit. Paljudes maades pole lubatud enne klienti teenindada, kui on tehtud nahatest. Meil see tava veel levinud ei ole, kuid juuksurid teavad, kuidas seda teha. Väike värvikogus kantakse kõrvatagusele nahale ning kui 48 tunni jooksul reaktsiooni ei teki, siis võib juuksevärvimisega alustada. Seda testi on soovitav teha ka neil, kes pole küll sellist tätoveeringut teinud, kuid tunnevad, et on tundlikud juuksekeemia suhtes. 

Siinkohal tuleb rõhutada, et juuksurisalongides kasutatavad professionaalsed juuksehooldustooted vastavad neile kehtestatud nõuetele ning juuksurid läbivad enne toote kasutusele võttu tootekoolituse. Eesti Juuksurite Ühenduse üheks prioriteediks on ka juuksurite teavitamine ning koolitamine eesmärgiga  tagada klientide ohutus juuksurisalongides.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles