Lugeja rahast: ka laps peab õppima rahul olema sellega, mis on!

Dagmar Lamp
, naine.postimees.ee juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PantherMedia / Scanpix

Meie pere rahaasjad kulgevad vaikselt. Mul on vedanud väga rahuloleva lapsega, kes küll hakkab teismeikka jõudma, kuid sellest hoolimata ei nõua ta minult ei hiigelsummasid taskurahaks ega tee kulukaid ja mõttetuid oste mõttetuste. Oma pere rahaasjadest kirjutab meile lugeja Elena.

Mu laps on rõõmus iga asja üle, mille ta saab, olgu selleks siis vajalik koolikaup või riided-jalanõud, mänguasjadest rääkimata. Olen teda sedasi kasvatanud, nagu kasvatati kunagi mind - pead olema rahul sellega, mis sul on, olgu selleks nii vähe kui tahes! Meie peres ostame näiteks riideid päris tihti just kasutatud asjade poest, kust võib leida väga vahvaid asju. Ka nende üle poiss rõõmustab.

Otsest taskuraha ta veel ei saa, kuigi vanuselt ju võiks juba anda (11-aastane poiss). Kui ta on sõpradega väljas hullamas ja tekib soov janu kustutada või jäätist limpsida, siis selleks ikka saab natukene peenraha. Kõik sendid-mündid mis ta ise õuest leiab, lähevad tema rahakassasse. Otseselt mitte millegi jaoks ei kogu, kuigi unistused on suured. Aga kui see rahakassa juba olemas on, siis miks mitte sinna aeg-ajalt kõlisevat panna!

Suuremaid oste tuleb tõesti pigem pikemalt kaaluda või siis püüda asjad jooksvalt ära osta, mitte jätta kõik korraga viimasele hetkele – et siis ka väljaminek tohutu oleks. Kooliasjade puhul ka ju alati jääb midagi eelmistest aastatest alles, näiteks värvlilised pliiatsid vaevalt et on lõpuni ära joonistatud.

Kõike saab mõõdukalt ja rahulikult!

Kirjuta ka sina, kuidas teie pere rahaasjad on seatud, ning osaled kolme 50-eurose Maxima kinkekaardi loosis!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles