Kontserdikorraldaja Helen Sildna (32) ütles oma vanusest rääkides ajakirjale Marie Claire eelmise aasta oktoobrinumbris, et mida aastad edasi, seda paremini ta tunneb ja tunnetab, kes ta on ja mida teeb.
Helen Sildna: 30ndates hakkab dialoog iseendaga aina huvitavamaks muutuma
28. jaanuar 2011, 15:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Liigun vaikselt aina lähemale oma keskpunktile, enesekindlus kasvab, rapsida ei ole enam vaja. Iseendaga kokkukasvamise tunne on hea. Mõeldes möödunud aastakümnele, tundub, et see jaotus päris selgepiirilisteks arenguetappideks.
On olnud periood, mil olen tundnud end võib-olla neli-viis aastat järjest ühevanusena, siis toimus aga üpris järsult hüpe ja sisemine vanusetunnetus jõudis järele. Hoolimata sellest, et vastates küsimusele «Kui vana sa oled?», ma tihtilugu hetkeks võpatan – kas tõesti 31 (vastamise ajal - toim)! –, tunnen end sisimas just täpselt nii.
Kui tunneksin end 25-aastasena, oleks midagi paigast ära. Siin ei ole aga pistmist sellega, kuidas ma välja näen või kas ma olen väliselt läbinud mingid konkreetsed verstapostid, mida 30-aastaselt naiselt justkui oodata võiks. Ma näen, et nüüd ei ole elu enam nii avatud, kui see 20. eluaastates oli. Oled muutunud iseenda jaoks filtriks, mis hoiab ebaolulise eemal ja olulise lähemal. Nii saad keskenduda sellele, kes sa tegelikult oled.
Elutarkus ja sisemine tasakaal on minu jaoks juba aastaid olnud suuremad väärtused kui muretu kergus, uudishimulik avatus ja sile näonahk. 20-aastaselt võisin seda peamiselt teistelt inimestelt ammutada – ja seda ma innukalt ka tegin –, nüüd hakkab aina huvitavamaks muutuma dialoog iseendaga. Üldse, verbaalsed definitsioonid hakkavad asenduma sisemise äratundmisega. Ma ei tahaks olla ei päevagi noorem ega vanem.»
Helen Sildna arvamus vanusest ilmus ajakirja Marie Claire 2010. aasta oktoobrinumbris.