Kes kellega manipuleerib?

Marina Lohk
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Kas oled märganud, et mõni inimene saab alati oma tahtmist, ja imestanud, kuidas see tal küll õnnestub? Vastus on pahatihti kaudses mõjutamises ehk manipuleerimises, millega me igapäevaselt pluss- või miinusmärgiliselt kokku puutume, kirjutab Helina Mägi ajakirja Üks jaanuari/veebruarinumbris.

Sõna «manipuleerimine» tekitab igaühel oma kujutluspildi. Kes meenutab abikaasat, kes töökaaslast, kellele tuleb kohe meelde meedia ja poliitikud. Tõde on, et meiega manipuleeritakse ja meie manipuleerime, sest üksteise mõjutamine ongi ainus viis suunata elu vastavalt oma tahtmistele ja nägemustele.

Miks manipuleeritakse?

Manipuleerimise peapõhjuseks on soov midagi saavutada – kas kutsuda esile muutust või säilitada muutuda ähvardav status quo. Lähedased teevad seda oma eesmärkide realiseerimiseks, poliitikud, meedia ja ettevõtlus oma huvide elluviimiseks.

Meil kõigil on oma arusaam ja eesmärk (teadlik või ebateadlik) sellest, kuidas me tahame elada või kuidas asjad peaksid olema ja mida teised peaksid tegema. Selle arusaama realiseerimiseks tulebki meil teisi mõjutada.

Inimsuhteid vaadeldes võib status quo säilitamise näiteks tuua lähedase inimese otsuse teha midagi teistele ootamatut. Näiteks soovib tütar minna õppima kodust kaugemale või abikaasa tahab minna aastasele enesearendamise kursusele, mis nõuab tema äraolekut igal teisipäeva õhtul. Sel juhul on manipuleerimise põhjuseks status quo säilitamine.

Oled ehk isegi tähele pannud, et kui keegi tuttav hakkab muutuma või soovib teha ka sind puudutavaid muudatusi, hakkad sa leidma põhjusi, miks ta seda tegema ei peaks. Kuna meie ei ole seda muutust valinud, soovime pigem, et teine inimene loobuks oma otsusest ja teeks nii, nagu me oleme harjunud, sest meie ei soovi ju muutuda.

Saan liiga sageli enne oma kursuse algust sõnumeid, kus öeldakse, et kahjuks ei ole võimalik kursusel osaleda, kuna abikaasa ei ole sellega päri. Miks?

Vähe sellest, et abikaasa hakkab kodust ära olema, ta hakkab ka muutuma – teisiti käituma, uusi soove esitama jne – põhjustades oma uue olukorraga ebamugavust inimesele, kes neist teadmistest osa ei saa. Seetõttu on lihtsam hakata ette heitma abikaasa kodust äraolekut, tööde-tegemiste kuhjumist või et perega suhtlemiseks ei jää enam aega.

Kuidas manipuleeritakse?

Süüdistamine ja etteheited on üks manipuleerimise vorme, kus sageli kasutatakse nn fakte oma seisukoha tõestamiseks. Faktid võivad aga olla manipulaatori ühed kõige salakavalamad tööriistad, mis viivad meid tõest hoopis kaugemale. Eriti osav faktide esitaja on meedia, kuid ka meie lähedased – ja meie ise – valdame seda kunsti hästi, kui meil on vaja oma seisukohta kaitsta.

Küsimus ei ole tavaliselt selles, et neil nn faktidel oleks oluline mõju, miks teine pool ei soovi, et abikaasa näiteks enesearengukursustel käiks. Tegelik põhjus võib hoopis olla hirm loobuda sissetallatud rajast ja teadmatus muutuste ees. Sageli on need süüdistused pigem alateadlikud kui teadlikud.

Mul on tõeliselt mõistev abikaasa ja seega näidet oma perest tuua on raske, kuid toon näite omaenda automaatse käitumise kohta, mis seda seisukohta hästi illustreerib. Kui mu tütar oli väike, ärritusin iga kord, kui ta midagi maha ajas, näiteks piima. Isegi hoolimata sellest, et tegemist oli väikese lapsega, hakkasin teda süüdistama, sest ei kontrollinud oma käitumist teadlikult.

Kuid ühel hetkel mõistsin, et mind ei ärrita mitte see, et ta piima maha ajas (fakt), vaid et mina pidin selle ära koristama! Teinud selle avastuse, sain ma iseendast aru ja võisin hakata olukorda lahendama ehk süüdistamise asemel palusin tütart, et ta mahaläinud piima ise ära koristaks.

Samasuguse paralleeli saab tuua ka koju jäänud abikaasa puhul, kes peab muutunud olukorra endale lahti mõtestama. Sageli seda teha ei osata ning ainus viis oma rahulolematust väljendada on mõjutada kaasa otsuseid läbi süüdistamise, tuues põhjuseks fakte.

Mille abil manipuleeritakse?

Veel üheks ja laialtlevinud negatiivseks tööriistaks manipuleerijale on hirmu kasutamine. Sageli me imestame, miks naised, keda kodus kuritarvitatakse, ikkagi paigale jäävad ega lahku. Põhjuseks on hirm. Hirm, et ma ei saa ise hakkama. Hirm, et ma ei saa uues olukorras hakkama.

Usun, et nii mõnigi meist sai hiljaaegu ka töökohal tunda hirmuga manipuleerimist – kartus töökohta kaotada sundis paljusid leppima tingimustega, millega ilmselt hirmu puudumisel lepitud ei oleks. Seega hirm kui vahend, mis võimaldab manipuleerida, on tõhus mõjutaja.

Manipuleerijad tajuvad, mida manipuleeritav kardab, ning oskavad seda ära kasutada. Mida kauem lubame endaga manipuleerida, seda enam kasvab hirm ja sõltuvus teha nii, nagu keegi teine tahab, ja ühel hetkel ei ela me enam enda elu.

Lõpuks ei pruugi me isegi mäletada, mida kardame, sest juba tekkinud harjumuslik (alateadvuslik) käitumismuster kontrollib meie käitumist ja tervet meie elu. Kui ma teadvustan endale, millega mind püütakse hirmutada (mida ma kardan) ning aitan endal sellest hirmust vabaneda, ei ole ma enam mõjutatav ja saan teha oma valikud ise.

Ka ajalehti lugedes või poliitilisi reklaame kuuldes tasuks alati tähele panna oma reaktsioone, valikuid ja otsuseid. Kas sa reageerid nendele ja lubad endaga manipuleerida või mõtled ja teed teadliku valiku selle suhtes, mida lugesid ja kuulsid?

Masu alguse ajal lõpetasin täielikult ajalehtede lugemise, sest märkasin, kuidas mind mõjutasid iga päev väljahõigatud töötuse numbrid. Meedias kajastatud töötuse määr suurendas hirmu töötuksjäämise ees ning sedakaudu kajastus ka näiteks minu kursuse gruppides.

Arutledes teemadel «Mida ma tegelikult tahan teha?», oli vastus «Praegu ma küll sellelt töökohalt lahkuda ei saa» kiire tulema. Millest selline arvamus? Eks oluline mõjutegur oli väljast tulev info, mis kinnitas meile, et uut, ammugi paremat töökohta leida ei ole praegu võimalik. Kui aga mõtlema hakkame ja eesmärgi seame, siis kaotavad sellised faktid meie jaoks tähtsuse. Saame luua ise enda elu faktid.

Kellega manipuleeritakse?

Ei maksa unustada, et manipuleerimine on kahepoolne protsess. Nii nagu ei ole võimalik kedagi solvata, vaid on võimalik vaid solvuda, ei ole võimalik meiega ka manipuleerida, kui me kasvatame endas teadlikkust ja teeme oma valikud ise. Valikud on paljudele aga raske, sest me pruugi isegi teadvustada, et reageerime olukorrale, mitte ei vali oma käitumisviisi ise.

Meile kõigile on antud viis meelt, mille kaudu info ja faktid meieni jõuavad. Me kuuleme, mida meile räägitakse, näeme, kuidas rääkija käitub. Infol ei ole iseenesest ei positiivset ega negatiivset tähendust. See lihtsalt on. Kui aga hakkame seostama seda oma soovide, tahtmiste, kogemuste ja hirmudega, anname infole kohe hinnangu. See on hea uudis või halb uudis – seda just meie jaoks. See hinnang omakorda põhjustab meie käitumise.

Kuna hindamisprotsess on väga kiire, siis käitumegi automaatselt seni, kuni me end ei peata ning endale küsimusi ei esita. Näiteks: miks ma ärritusin? Miks see mind tegelikult häirib? Miks ma nii otsustasin? Miks ma selle lubaduse andsin?

Sageli tajume intuitiivselt, et keegi üritab meiega mängida, ja astume sellesse protsessi sisse, püüdes näiteks ennast õigustada. See kõik ei ole vajalik, kui me lubame endal mõelda, mitte ei reageeri automaatselt vastavalt oma alateadvuse sisemistele programmidele.

Senikaua, kuni me reageerime enda ümber olevale maailmale, oleme kerge saak manipuleerijatele ja tõenäoliselt oleme ka ise (teadmatult) manipuleerijad. Kui hakkame aga mõtlema ja valime oma käitumisviisi ning vastuse ise, ei saa meiega nii kergelt manipuleerida.

Napoleon Hill on öelnud, et tavaliselt seisneb inimese üks peamisi nõrkusi tema järjekindlas manipuleerimises sõnaga «võimatu». Inimene tunneb kõiki reegleid, mis ei kehti. Ta teab kõiki asju, mida ei saa teha.

Kuid edu saavutab see, kes saab teadlikuks. Teisisõnu: olles teadlik sellest, mida me elult tahame, saame lubada endaga manipuleerida positiivsetel teguritel ning märgata negatiivseid mõjutajaid, kelle mängus me osalema ei pea.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles