Kas oled kunagi käinud pulmas, kus inimesed teevad panuseid, kui kaua abiellunute liit püsib? See on küll julm, kuid mõne paari puhul jääb paratamatult mulje, et abiellutakse valedel põhjustel.
Miks inimesed ilma armastuseta abielluvad?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Galtime.com kirjutas, et teades naist, kes pole oma kihlatusse armunud, kuid tsermooniat ära ei jäta, veengu sõbrad teda palju tahes, võib põhjendusena kuulda näiteks järgmiseid väiteid: me oleme aastaid koos püsinud, oleme head sõbrad, küll õpin teda armastama, tahan lapsi, kuid olen juba kolmekümnendates...
Tundub hämmastav, et inimesed annavad abieluvande, teades ette, et asi pole õige. Raske on juba siis, kui armastusest abiellutakse. Psühholoog Jane Greer püüdis selgitada, miks nõustuvad inimesed abieluettepanekuga, kui neil sügavaid tundeid pole.
Kas ilma armastuseta kihlumise põhjuseks võib olla turvatunde vajadus, nurjunud suhte vastandi otsimine, kättemaks, sõprade eeskuju, bioloogiline kell vms? Greeri sõnul on kõigi nimetatud selgituste taga tegelikult hirm üksi jääda ning mitte kunagi partnerit ja kaaslast leida.
Greeri väitel usutakse vahel, et «õige» partner tuntakse kohe ära ning temasse armutakse ülepeakaela. Sageli pidavat armastus aga vaikselt süttima ning ajaga tugevamaks ja sügavamaks muutuma, kui kaaslatel tekib «meie» tunne – see põhineb usaldusel.
Kui aga puudub kirg, mis ei sütti ka enne kihlumist, siis soovitas ta endale aega võtta ja vaadata, kas tunded muutuvad sügavamaks. Kihlumine ei garanteeri, et nii läheb!
Kuidas teha aga vahet pulmapeo ja ühise tuleviku planeerimise elevusel? Neid polegi vaja eristada, märkis psühholoog. Rõõm seisneb teadmises, et planeerid partneriga ühist elu ning abielutseremoonia on sel teel vaid esimeseks peatuseks.
Partnerid võiksid kihluse ajal rääkida ühistest eesmärkidest – pere loomisest, elukoha valikust, puhkuste sihtkohtadest. Kõik need asjad võiks lisada ühiste tegevuste nimekirja. Tol ajal on pulmade korraldamine piisavalt suur ülesanne, millele keskenduda.
Greeri sõnul võib kõigil enne abiellumist väikeseid kõhklusi tekkida – see on iga suhte loomulik osa. Kuid partneriga suhtlemisel ja mõtete jagamisel asenduvad tavaliselt kahtlused armastavate tunnetega.
Kui probleemid või erimeelsused lahendust ei leia ning sinu kahtlused tulenevad ebakindlusest, et partner pole valmis suhte nimel töötama ning kompromissidele minema, siis tuleks kõhklustele tähelepanu pöörata. Kui ta kihluse ajal kompromissidega ei nõustu, siis hiljem ei tee ta seda kindlasti.
Kas abielust võib midagi head välja tulla, kui üks partneritest pole armunud? Greeri sõnul tuginevad paljud toimivad abielud üksteise toetamisele ja kaaslaseks olemisele. Siiski võib – ja sageli nii läheb – kire puudumine abielule saatuslikuks saada.
Sellised abielud on psühholoogi kinnitusel aga laialt levinud. Siiski seostavad väga paljud abielu «romantilise» armastusega. Tegelikult esineb selliseid liite peamiselt filmides ning sageli ei jää need püsima.
Kui oled sellises olukorras, siis on Greeril kolm soovitust.
- Esiteks, armastus vajab kasvamiseks aega. Meeldimine on tavaliselt alguses olemas, kuid võib samuti tugevamaks muutuda, kui õpitakse inimesest hoolima. Seetõttu saavadki paljudest sõpradest armsamad. Seega, anna endale aega, et inimest tõeliselt tundma õppida.
- Teiseks, suhtu enda kahtlustesse tõsiselt ning selle asemel, et neid rumaluseks pidada, räägi neist partneriga. Lahenda enda kahtlused kohe alguses, et näha partneri valmisolekut ühise eesmägi nimel töötada.
- Kolmandaks, usalda sisetunnet. Kui sa kõigest hoolimata põnevust ja rõõmu ei tunne, pigem kahtled kui oled kindel ning partner on jätkuvalt sinu vajaduste suhtes ükskõikne ja pole valmis rääkima, siis oleks aeg suhe lõpetada enne, kui suure vea teed.