«A kust sa valku saad?» See on üks tüüpilisi küsimusi, mida veganitelt küsitakse, kirjutab Ireene Viktor oma blogis Vegani päevaraamat.
Vegani päevaraamat: aga kust sa valku saad?!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veganid saavad valke sealtsamast, kust saavad valke mitte-veganid: taimedest. Oot, aga mitte-veganid saavad valke ju lihast, piimast ja munadest, mitte taimedest!? Tegelikult see päris nii pole.
Sarnaselt inimestele suudavad loomad ise sünteesida vaid umbes pooli oma elutegevuseks vajalikke aminohappeid, ülejäänud saadakse toiduga, sh kõik asendamatud aminohapped. Mida loomad aga söövad? Taimi. Taimed sünteesivad kõiki elutegevuseks vajalikke aminohappeid. See on üks suurimaid müüte, et taimedes puudub mõni asendamatu aminohape. Absoluutselt kõik taimed sisaldavad kõiki aminohappeid. Seega on nii veganite kui ka mitte-veganite valkude algallikaks ikkagi taimed, veganid tarbivad neid lihtsalt otse. Inglise keeles on selle kohta väljend cut out the middleman ehk jäta keskmine osa vahele ja mine otse algallika juurde.
Piisav valkude saamine ei ole veganite jaoks probleem, kui süüa päeva jooksul erinevaid taimi (sh kaunvilju, teravilju ja pähkleid-seemneid), kui ennast ei näljutata ja kui ei toituta pelgalt rafineeritud toitudest (nt valge suhkur ja valge jahu).
Läänemaailmas on üldse tobe rääkida valgupuudusest, sest lääne inimesed tarbivad reeglina liiga palju loomseid valke ja kannatavad selle tulemusena paljude terviseprobleemide käes. Valgupuudus on arengumaades elavate näljahädaliste probleem, st kui inimene nälgib ja ei saa piisavalt kaloreid, siis võib ka valkudest puudu jääda.
Millised on aga parimad taimsete valkude allikad? Näiteks kuuluvad rikkalike valguallikate hulka soja ja tofu, tempeh, valged aedoad, toortatar, speltanisu ja maapähklid.
