Amy Chua saatis kolmeaastase lapse miinuskraadidega ilma üleriieteta karistuseks õue, kui pisitütar ei võtnud klaveritundi piisavalt tõsiselt. Ta ähvardas põletada oma teise tütre pehmed mänguasjad ja annetada lemmiknuku päästearmeele, kui too noodist täiuslikult kinni ei pea.
Ometi ei arva Chua kaugeltki mitte, et tegemist võiks olla lapsepiinamisega, vaid räägib uhkusega, kuidas taolised kasvatusmeetodid vilja kannavad. 48-aastane Hiina-Ameerika päritolu Yale'i Ülikooli õigusteaduste professor kaitseb Hiina moodi laste kasvatamist, mille puhul seatakse distsipliin ja ambitsioonikus õnnest ja isiklikest eelistustest ettepoole, kirjutab Express.co.uk. Tänu sellele suudabki Hiina tema sõnul kasvatada nii palju imelapsi matemaatika alal ja muusikas.
Mängukaalased ja teleka vaatamine keelatud
«Lääne emasid on igasuguseid, aga isegi, kui nad arvavad, et on ranged, ei pääse nad Hiina emadele ligilähedalegi,» kirjutab Amy Chua oma raamatus «Battle Hymn of the Tiger Mother». Kui Lääne emad peavad ranguseks nõuda lapsel iga päev 30 minutit klaverit harjutada ja maksimaalselt tund aega, siis hiinlaste puhul tõeline töö siis alles algab.
Amy Chua tütarde Sophia ja Louisa jaoks polnud kunagi lubatud mängukaaslased, koolinäidendites osalemine, vaadata telekat või mängida arvutimänge, saada hindeid alla «A», mängida ühtki teist pilli peale klaveri või viiuli, loetleb Chua The Wall Street Journal'is avaldatud essees.
Vähemalt sama rangelt kasvatati Amyt ennast ja tema kolme õde. Tema vanavanemad olid pärit Lõuna-Hiinast, vanemad sündisid Filipiinidel ja asusid tudengitena Ameerikasse elama. Lapsena karistati Amyt ja tema õdesid söögipulkade hoopidega iga ingliskeelse sõna eest.
Tüdrukud pidid harjutama klaverimängu igal pärastlõunal ning kui teiste õpilaste jaoks oli hinne «B» kõrge saavutus, siis nende peres oli ka «A» miinusega mõeldamatu. Kui tüdruk jäi ajaloo olümpiaadil teiseks, palus isa tal mitte kunagi enam niimoodi teda häbistada.
Chua märkis, et tegemist on tüüpilise käitumisega immigrantide puhul, kelle esimene põlvkond võõrsil rabab hinge tõmbamata tööd ning on äärmiselt nõudlikud ja kokkuhoidlikud, pannes kõik säästud laste hariduse alla. Teisele põlvkonnale on iseloomulikuks kõrgete saavutustega professionaalid, kolmas aga sündivat mugavasse keskkonda, teadmata midagi raskest tööst ega kuuletu suure tõenäosusega ka vanematele ning eirab karjäärinõu.
Äärmuslikud, aga tulemusrikkad meetodid
Oma lastele võttis ta nõuks selgeks õpetada mandariini keele ja kuna tema ega ta abikaasa seda ei kõnele, valiti lapsehoidja just selle keele oskuse järgi lastele. Vanema tütrega alustas Chua klaveri harjutamist tervelt 90 minuti kaupa iga päev, lisaks nädalavahetused. Ta möönab, et tema meetodid on äärmuslikud, ent need on ka eesmärke täitnud. Nii esines Sophia juba 13-aastaselt kuulsas Carnegie Hallis New Yorgis klaveripalaga.
Teise tütrega siiski nii sujuvalt ei läinud. Kui ema oli väikese Lulu külma kätte jätnud, astus tüdruk ema vastu omapoolse streigiga, keeldudes tuppa tagasi tulemast. Ema ja tütar jätkasid võitlust klaveri ja hiljem viiuli harjutamise pärast. «Maja muutus sõjatsooniks ja ma röökisin oma hääle ära,» tunnistas Chua. Kui tüdruk saavutas viiulimänguga aga edu, tundis ema taas end õigel teel olevat.
Vaadates Lääne lapsevanemaid kiitmas lapsi kriipsukeste joonistamise ja keppidega vehkimise eest on Chua täheldanud vähemalt kaht eelist Hiina vanemate puhul: «Esiteks, kõrgemad unistusted oma laste jaoks, ja teiseks, suurem tähelepanu mõistmaks, kui paljuga lapsed hakkama suudavad saada.»
Tööharjumused olulised
Kui Lääne emad püüavad tema sõnul austada lapse individuaalsust, julgustades oma kirele järgnema, toetades lapse valikuid ja pakkudes sobivat kasvukeskkonda, siis hiinlased usuvad, et parim viis oma lapsi kaitsta on neid ette valmistada tulevikuks, lastes neil näha, milleks nad võimelised on, ning andes kaasa oskused, tööharjumused ning enesekindluse.
Hiina lapsevanemate jaoks pole miski lõbus enne, kui see pole selgeks õpitud. Selleks aga, et milleski hea olla, tuleb teha tööd ja näha vaeva, ja kuna lapsed ise ei taha kunagi tööd teha, tulebki nende endi eelistused maha suruda, selgitab Chua hiinlaste mõtteviisi. Pealegi on Hiina vanemad veendunud, et nemad teavad kõige paremini, mis lapsele hea.
Palju loeb selliste intensiivsete kasvatusmeetodite puhul siiski ka kultuurikeskkond - kui lapsed tunnevad, et on ainsad, kes peavad taolisi karme reegleid järgima, võib lugu lõppeda kogu lapsevanemate poolt kaasa antud väärtuste süsteemi äratõukamises.
Seda pidi lõpuks tunnistama endale ka Chua. Ta lubas tänaseks 18-aastasel Sophial minna räpikontserdile ning kohtingutel käima hakata, noorem õde Lulu jättis aga pooleli viiuliõpingud ja hakkas tennist mängima.