Lugejate meeletused armastuse nimel: vihmausside söömisest kajakimatkani

Esme Kassak
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Armastusest tehakse pööraseid tegusid. Mitme lugeja lood kinnitasid, et armastus ei tunne riigipiire. Üks lugejaist on aga olnud nõus suisa vihmausse sööma, et mehele muljet avaldada. Head lugemist!

Vihmaussid ja «Fear factor»

Oma iseloomu poolest olen ma pigem tagasihoidlik kui suur tähelepanukütt. Seda enam imestan ma enda nn armunud peaga tehtud rumalusi. Nimelt, kui minu ja mu mehe suhe oli alles algusjärgus, siis oli kangesti vaja tõestada (seda pigem just endale, aga talle ka), et mis puust ma tehtud olen.

Kuna mu mehe sõbrad olid vanalinnas ühes baaris tihedad «Fear factor´ist» ehk «Hirmu faktorist» osavõtjad, siis arvasin, et see oleks päris õige koht. Mõeldud-tehtud. Nii ma siis juhtusingi augusti lõpus tema sõpruskonnaga koos sinna baari, panin enda nime kirja ja loosi tahtel sain ka mängu. Kuna mäng toimub aga kõigi baarikülastajate silme all, siis pidin algul üsna suure lavahirmuga silmitsi seisma, kuid sain enda üllatuseks sellega ilusti hakkama.

Esimeses mänguvoorus oli ülesandeks paljajalu McDonaldsisse joosta, sealt Coca-Cola tuua ja see aja peale ära juua. Tuiskasin siis koos teiste võistlejatega uksest välja ja avastasin, et vahepeal on korralikult sadama hakanud ning kõik vanalinna tänavad on märjad ja libedad.

Hoolimata sellest, et oleksin mitu korda jooksmise ajal pikali käinud ja et isegi mu pesu oli suures vihmas jooksmisest märjaks saanud, jõudsin ilusti tagasi ja lõpetasin oma joogi ühena esimestest.

Kui aga rõõmsalt tagasi lauda istusin, siis avastasin, et paljajalu ringi käies olin endast maha jätnud korraliku vereraja. Nimelt olin ma väljas joostes kas klaasikilluga või mõne terava tänavakivi äärega oma jala lõhki tõmmanud. See mind aga ei morjendanud - surusin vere kinni (õigemini seda tegi mu mees), panin plaastri peale ja suundusin uuesti mängu.

Järgmises voorus oli ülesandeks jääkuubikuid ning külma vett täis kastikeses oma hinge võimalikult kaua kinni hoida. Seda ma ka tegin ja pääsesin lõppvooru, kus mu vastaseks oli inglasest meesterahvas.

Minu õnneks (ja tema kahjuks) ei meeldinud talle väga viimases voorus vihmausse süüa, nii et kui olin temast kiiremini umbes 18 vihmaussi alla neelanud, siis olingi oma eesmärgi täitnud ja oma esimese «Fear factor´i» võitnud.

Kuigi järgmisel päeval pidin oma jalahaava pärast arsti juurde teetanusesüsti saama minema ja mu ema arvas, et ma olen vist hulluks läinud, leian ise siiamaani, et see oli päris hea ja huvitav proovikivi, mida tulevikus kas või oma lastelastele rääkida. Ei ole saladus ka see, et olen sellest mängust nüüdseks veelgi mitu korda osa võtnud ja oma üllatuseks olen tänu sellele lahti saanud ka oma jubedast lavahirmust. (Merle)

Üllatusreis Mauritiusele

Kõige meeletum asi, mida olen suurest armastusest teinud, oli üllatusreis kallimale Mauritiuse saarele. Sidusin ta silmad kinni ning võtsin sideme ära alles lennukis, jättes talle ütlemata, kuhu lähme. Ta küll piinles veidike teadmatuses 13-tunnisel lennul, kuid üllatusmoment oli seda väärt. (Maia)

Uute kingade piin

Kallim kutsus mind endale külla, olime vist umbes kaks kuud tuttavad olnud ja mõlemad nii armunud. Mõtlesin siis, et ostaks endale uued kingad, kõrge kontsaga. Lippasin siis poodi, leidsin ühed megaarmsad kingad, aga kahjuks minu numbrit ei olnud. Otsustasin proovida numbri võrra väiksemaid ja kuna kingad olid tagant lahtised, siis ei tundunudki king eriti väike. Ostsin kingad ära.

Kodus proovisin kingi ja mõtlesin endamisi: küll ma olen nendega ikka kena. Sättisin siis ennast minekule, kuid poolel teel hakkasid kingad nii väga hõõruma, et ma lihtsalt ei suutnud nendega enam olla. Kui lõpuks kohale jõudsin, olid mõlemad jalad täiesti villis. Aga lugu lõppes sellega, et läksime koos poisiga poodi ja ostsime mulle plätud.

Loomulikult ma ei öelnud, et ostsin need kingad alles täna, vaid ütlesin, et need on vanad kingad, pole lihtsalt ammu enam nendega käinud. See lugu õpetas mulle, et ei tasu kellelegi mulje avaldamiseks kingi osta, kõige tähtsam on mugavus! Aga minu piinavate kingade lugu ei läinud tühja -  kallim siiski märkas mu kingi kohe ja lausus, et näen nendega nii hea välja. (Katrin)

Ookeanisinise auto hullus

Minu suurimaks lolluseks oli 18-aastasena ära armuda noormehesse, kes oli suhteliselt näotu, aga kellel oli imeilus ookeanisinine allalastava katusega auto. Kuna olin väga armunud ega polnud oma elus veel kelleltki sellist tähelepanu saanud, kasutasin ära oma sõbra heatahtlikkust, ning omades tema korterivõtmeid, kasutasin oma peikaga seda ühel hoopis teisel, tagantjärele mõeldes piinlikul eesmärgil. (Agnes)

Tuisku trotsides Eestimaa teise otsa

Olen sõitnud teise Eestimaa otsa, pimedas, tuisus ja mitte midagi ei kartnud. Pärast, kui õhtul telekat vaatasin, milline tuisk oli, ei uskunud, et mina, kes on tavaliselt jänes!, istub lihtsalt autosse ja sõidab tuisuga teisele poole Eestimaad. (Marge)

Kajakimatk tormisel merel

[Olen] läbinud kajakimatka tormisel merel, kuigi ma ei oska ujuda, ja meeletu hirm oli:( Kuid koos armastatud inimesega oli see tehtav. (Annika)

Romantiline õhtu koos päästeametiga

Korraldasin romantilise õhtu ühes Saaremaa spaahotellitoas. Kahjuks sai küünlaid liiga palju ja suitsuandurid kukkusid üürgama, pääseamet sõitis välja - kõrgendatud valvega hoone ju. Romantikat kui palju ;) (Külli)

Olen õppinud ennast tundma

Olen kolinud teise riiki, olen söönud asju, mida jälestan, olen vahetanud töökohta, olen õppinud armastama, olema avatud ja arvestav. Olen õppinud tundma ennast nii, nagu ma varem ei tundud. (Helen)

Hakkasin koorilauljaks

Minust sai üleöö koorilaulja, kuna minu silma- ja südamerõõm laulis kooris. Õnneks on ka minule looduse poolt antud muusikaline kuulmine ja piisavalt lauluhäält, sest see otsus oli tehtud sassi aetud peaga, aga oli ikkagi väga hea otsus. (Merle)

Öösel jala Koplist Õismäele

Olen olnud koos oma kallimaga juba 1,5 aastat. Eelmisel sügisel pidi armastatu aga kuuks ajaks ära sõitma. See oli mulle raske löök ning igatsesin teda väga. Õnneks möödus see aeg siiski suhteliselt kiiresti ning oligi ta juba tagasi. Too päev polnud aga mul kohe üldse aega, et teda näha, ning leppisime kohtumise kokku õhtuks tema pool, mis paremini sobiski.

Elan ise Põhja-Tallinnas, poiss aga Õismäel. Juhtus aga nii, et päeva jooksul olin oma rahakoti ära kaotanud ning kodus sularaha polnud. Takso kutsumine jäi siis ära ning kuna oli suhteliselt hiline tund, siis ka bussid-trollid enam ei sõitnud. Võtsin siis ette jalutuskäigu. Õnneks kulgesid mu tee mööda suuremaid magistraale, nii et ümbrus oli ohutu. Siiski oli tee väsitav, kuid mida rohkem meie kohtumisele mõtlesin, seda kiiremini hakkasid jalad liikuma. Kui lõpuks õnnelikult tema poole jõudsin, olid väsimus ja pikk teekond nagu olemata - olin täis uut energiat ja veelgi tugevamat armastust. Poisile aga oma teekonnast ei rääkinud, jätsin seekord selle oma saladuseks:) (Silja)

Õhtusöök Lõuna-Koreas

Ta läks 3 kuuks Lõuna-Koreasse. Ma ei öelnud talle [midagi], ostsin lennupileti, broneerisin neljaks esimeseks päevaks hotelli ... ja päev enne minekut kutsusin ta õhtusöögile. Ta arvas, et see on nali :) Ilma, et oleksin osanud keelt, ilma igasuguste tänava nimedeta Seoulis leidsin hotelli, leidsin ka hiljem tema. Meil oli tore!!! Ei kahetse põrmugi. (Tiia)

Loobusin üksindusest

Vahetasin 40-aastaselt üksinduse kallima vastu. Nüüd juba aasta koos oldud. (Raul)

Mitmed imetrikid

Olen ennast kiilaks ajanud ja lasknud vahatada ja teinud imetrikke. Maitsnud ja maitsestanud teisiti, kui olin harjunud, poputanud ja hellitanud armastuse heaolu nimel. Lahe aeg, aga maa peale tulemine on šokeeriv, kui rutiin uksele koputab. Aga selleks ongi armastus ja kompromiss loodud jumala ja tarkade poolt, et nendesse uskuda ja nende kallal töötada. (Ricardo)

Lahkumisavaldus ei aidanud

Minu armastuslugu lõppes õnnetult. Kõik oli täiuslik, kuni kolisin teise riiki elama - kaugsuhe ei toiminud. Et suhet päästa, panin lauale lahkumisavalduse, millele järgnes kopsakas rahatrahv enneaegse lepingu lõpetamise eest. Kuid ma tegin seda liiga hilja... (Kristine)

Juuksevärv ei toonud pikka õnne

Oma 15 aastat tagasi meeldis mulle üks noormees. Ja siis tuli ju kuidagi tema tähelepanu võita. Sain teada, et talle meeldivad vaid blondid neiud ja nii ma siis oma ilusad pikad brünetid juuksed ära rikkusingi! Blondeerisin! Nägin ka ikka väga võõras ja kummaline välja. Eesmärk sai küll täidetud ja olime isegi mõned kuud koos, aga jah, ega ikka vaid juuksevärvi põhjal partnerit leia. (Rita)

Pärast öist seiklust otse kartulipõllule

Ausalt öeldes jäävad meeletused ikka sinna noorusekanti, pubekate värk. Sõbrannaga elasime ühes ja samas majas väikses külakohas ja ega siis ema tahtnud ju tüdrukuid õue lasta, peole ja poistesse.

Kuna meil kodus oli kaks ust, kust sai väljuda, aga põhiliselt kasutati ühte põhiust, teine oli salauks ja sellele oli võti ette jäänud, siis sealtkaudu sai ikka korduvalt väljutud, et sõita rattaga poiste juurde, kellesse tollal armunud oldi. Ratas oli kuuris ja kuuriuks ka lukus, selle võtme pidi ema tagant n-ö pätsama, et saaks öösel kuuriukse lahti, ratas võetud ja sõitma mindud poiste juurde.

Ükskord riskisime sõbrannaga, käisime jälle poiste juures ja tulime hommikul kella 7 ajal bussiga koju, lootes, et on nii varahommik, et keegi ei märka. Suur oli meie üllatus, kui mu ema teisel korrusel (elasime kahekorruselises majas, mina teisel korrusel, sõbranna esimesel) akna avas ja üle põllu üsna tigedalt käratas: «Kohe kartulipõllule kõplama...!» Käsk on vanem kui meie, eks läksin siis magamata kartuleid kõplama. Päris karm oli, aga poisid olid armsad ja see aeg jääb heldimusega meelde. ( Aire)

Romantilisel kohtingul autoga kinni jäämine

Kunagi, kui olin suhtes, kus tundsin tõelist armastust ning see oli pikalt kahepoolne, siis tekkis tihti üksteise järele igatsus. Ükskord võtsime ette väljasõidu ning mõtlesime luua romantilise aura mere ääres olemisega. Valisime privaatsema koha välja ning sai mäekallakust alla sõidetud ning auto pargitud nõnda, et päikeseloojang sisse paistaks. Pärast suurt armastust aga avastasime end ühel hetkel lootusetult kinni olevat. Mäest ülesminek ei sujunud niivõrd ladusalt kui allatulek ning pinnas oli sügiseselt pehme. Kell 00-01 järele kutsutud sõbrad muigasid korra ning aitasid olukorra ladusalt lahendada, kuna auto oli tüdruku isa oma. Tol hetkel tundus see kõige õigem asi üldse, mida teha, ning ühtegi teist mõtet peas polnud - saaks ainult kahekesi koos olla. (Jakob)

Koolivahetus tegi karuteene

Kõige hullumeelsem trikk armununa minu elus on nähtavasti pubekaeas korda saadetud koolivahetus. Nimelt käisime mina ja minu armastatu erinevates koolides. Minu jaoks tundus see loomulikult liiga suur vahemaa ning kuna tegemist oli suveromansiga, siis sain hakata kohe kasvava agarusega talle üllatust vorpima. Õnneks ei olnud ka vanemad vastu (nemad loomulikult tegelikku põhjust ei teadnud) ning saingi esimesel septembril nautida oma kallima äärmiselt üllatunud nägu ning tema sõnumit meie lahkuminekust umbes tund aega hiljem. (Sanna)

Lustakas lugu nimedega

See oli just esimesi nädalaid, kui olin oma praeguse mehega tuttav olnud. Minu sõbranna mehel on aga sama nimi. Ühel kiirel tööpäeval helistas Andres ja küsis, et kas õhtul välja ka läheme. Muidugi vastasin jaatavalt. Natukese aja pärast helistas kuri sõbranna ja küsis, mis mul tema mehega asja on, et õhtul temaga kohe nii altilt nõus välja minema olen. Ja nii siis saigi avalikuks, et mul on oma Andres, kellesse tol ajal siis värskelt armunud olin. (Silve)

Beebipillidest priiks

Mina tutvusin juuli alguses hurmava noormehega. Armusin kõrvuni ning juba esimesel koos veedetud kuul suutis ta mind veenda loobuma beebipillidest. Selle tulemusena olen ma nüüd rase. Meie ühine tulevik näib aga võimatu. Armastus tegi mu väga pimedaks. Ükshaaval tuletan endale meelde oma unistusi, mida ma täita soovisin enne, kui sain temaga tuttavaks. (Jane)

Kinopiletite võitjad selguvad teisipäeva õhtul!

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles