Sel pühapäeval tähistame emadepäeva. Emaks saamise rõõmsale sündmusele järgneb lapsele sobiva nime otsimine. Statistikaamet tuli lapsevanematele appi ja lõi eesnimede statistikat pakkuva toote, kust saab otsida, milliseid nimesid Eesti elanikele on pandud ja kuidas aegade jooksul on nimede populaarsus muutunud.
Vaata Nimede statistika toodet.
Statistikaameti blogis kirjutavad metoodika ja analüüsi osakonna juhataja Kaja Sõstra ning vanemanalüütik Alis Tammur Eesti nimedest.
Viimasel viiel aastal sündinutele enim pandud nimed võib üldiselt jagada kolme rühma:
Nimede mitmekesisus on aastate jooksul tunduvalt kasvanud. Kui 50 aastat tagasi piisas 3000 erinevast mehe- ja naisenimest, siis viimasel viiel aastal on erinevate nimede arv kasvanud kolm korda. Sealjuures on huvitav märkida, et erinevalt poole sajandi tagusest ajast on nüüd tüdrukutel rohkem nimesid kui poistel. Nimede mitmekesisust mõjutab oluliselt mitme eesnime panemine viimastel aastatel.
732 nime on pandud nii meestele kui ka naistele. Selline nimi on näiteks Keit, mida on võrdselt pandud meestele ja naistele.
Umbes 75 000 Eesti inimest võivad olla uhked selle üle, et neil on unikaalne nimi ja ühtegi teist sama nimega inimest nad Eestis ei kohta.
Praegu sündivate laste emad-isad ja vanaemad-vanaisad said palju sagedamini ka populaarsemaid nimesid. Kuni 1980. aastateni oli 100 populaarseima nime kandjate osatähtsus rahvastikus üle 60%, aga seejärel hakkas kiiresti langema ja on praegu 40% piires. 50-aastastest kannab iga 50. mees Toomase ja naine Tiina nime. Praegustest lasteaialastest on iga 100. poiss Rasmus või Martin ning tüdruk Laura või Sandra.
Mõne nime populaarsuse muutuse juures mängivad olulist rolli ka inimesed, kes neid kannavad. Näiteks nime Lenna kasutasid eestlased varem üliharva, ent 2000. aastate algusest hakkas Lennasid sündima iga aastaga aina rohkem. Täiesti uus nimi on Mirtel, mida enne 1980. aastaid Eestis ei tuntud, aga viimasel viiel aastal sai see nimi nii populaarseks, et on Hiiu, Järva, Lääne-Viru ja Põlva maakonnas kolme populaarseima tüdrukunime hulgas.
2016. aasta 1. jaanuaril on Eesti elanike hulgas kõige rohkem Aleksandreid, Vladimireid, Olgasid, Sergeisid ja Tatjanasid. Kõikide nimede hulgas, mille kandjaid on üle 10 000 on enamasti tüüpilised slaavi rahvusele (erandiks Aleksander, mis on kasutusel ka eestlaste hulgas). Slaavi nimede esinemise populaarsuse tabeli tipus on tingitud sellest, et slaavi rahvastel on kombeks panna traditsioonilisi nimesid.
Eestlastele omasemate mehenimede hulgas on populaarseim Andres, mis on mehenimede hulgas populaarsuselt kuuendal kohal. Andres on populaarne nimi 35–59-aastaste hulgas. Populaarsuselt teine eesti mehenimi on Martin. Martinit võib lugeda ka läbi aegade kõige populaarsemaks mehenimeks, sest Martini nimi kuulub 100 populaarsema mehenime hulka ka üle 80-aastastel. Vahepeal oli nimi vähem kasutusel, kuid alates 1980. aastatest on Martin olnud pidevalt populaarsete nimede esikümnes.
Naiste nimedest on Anna selline, mida panevad oma lastele nii eestlased kui ka slaavi rahvused, aga see on naisenimede seas populaarsuselt alles 8. kohal. Tiina on 12. kohal esimene selline nimi, mida peamiselt kasutavad eestlasest vanemad. Nime Tiina populaarsus oli haripunktis 1960-ndatel. Tiinad on enamikus 35–59-aastased.
2016. aasta 1. jaanuari seisuga on nimi Olga 10891 naisel. Olga on populaarsuselt 1. naisenimi.
Et teada saada, kui palju Augusteid sünnib Augustis ning kuidas mõjutab rahvakalender eestlaste nimepanekuharjumusi, loe rohkem Statistikaameti blogist!