Kuidas osta kõige värskemat liha ja mereande?

Linda Pärn
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Vida Press

Toidud, milles on kasutatud värsket liha, on kahtlemata kõige maitsvamad. Kuigi liha ja kala säilivusaegade kohta saab infot siltidelt või ka teenindajalt, on oma silm siiski kuningas. 

Food Network õpetab ära tundma märke, mille järgi paremini aru saada, kas liha on värske või juba seisnud.

Veiseliha. Foto:
Veiseliha. Foto: Foto: Vida Press

Veiseliha 

Veiselihalõigud ja - tükid peaks olema tumepunased, heleda valge rasva ja kondiga. Lahtilõigutuna muutub veiseliha õhu käes hallikaspruuniks ja ka luu kaotab selge valge värvuse. Veisehakkliha peaks olema tumepunane ja selle sees ühetaolised valged rasvatäpid sõltuvalt sellest, kui rammus liha on.

Kanakoivad. Foto:
Kanakoivad. Foto: Foto: Vida Press

Linnuliha

Toores nahata linnuliha peaks olema roosakas ja tunduma niiske. Kana naha värvus võib varieeruda valgest helekollaseni, kuid see peaks olema ühtlane ja ilma plekkideta. Kananahal võib mõnikord olla mõni sulg, kuid need saab näpitsatega kergesti välja tõmmata.

Värske kala. Foto:
Värske kala. Foto: Foto: Vida Press

Kala

Kui sa just ei ela veekogu ääres, pead sagedamini ostma kala poest või turult. Väga mugav on osta külmutatud kala, mis on tõenäoliselt sügavkülma pandud kohe pärast püüdmist, et kalaliha tekstuuri ja maitset võimalikult hästi talletada. Kui oled kala üles sulatanud, siis kasuta see ära samal päeval, kõige hiljem järgmisel päeval. Ära külmuta kala teist korda, sest nii muutub see püdelaks.

Värske filee puhul otsi selge välimusega prinki liha, mille sees poleks vagusid. Värskel ookeanikalal võib olla kerge soolakas lõhn, mis meenutab randa. Järvekalal ei tohiks aga olla mingit erilist lõhna. Tervel kalal peaks olema selged ja kergelt väljapungitavad silmad - kui need on hägusad ja sissevajunud, ei ole kala tõenäoliselt enam värske. Kala nahk peaks olema läikiv, uimed tihkelt keha küljes ja kui kala näpuga torkida, peaks liha ponksilt tagasi põrkuma. Pane tähele, et kala lõpused oleksid punakad, mitte pruunid. 

Krevetid. Foto:
Krevetid. Foto: Foto: Vida Press

Krevetid

Krevetid, mida pea alati külmutatakse, peaksid olema tugevad ja läikivad. Nende värvus peaks olema ühtlane ja neil ei tohi olla musti täppe. Krevettide värskuse märgiks on kergelt soolakas lõhn, kuid ammoniaagi või valgendi lõhn annab aimu, et need on pahaks läinud. Kui sa just tingimata ei soovi osta krevette, mida pole kunagi külmutatud või mis on veel elus, siis võta need pigem otse külmikust. Eemalt on raske hinnata, kui kaua on «värsked» krevetid tegelikult letil ostjat oodanud. Külmutatud krevettide pakenditel peaks olema märgistus «IQF», mis tähendab, et iga krevett külmutati individuaalselt kohe pärast püüki.

Lambaliha. Foto:
Lambaliha. Foto: Foto: Vida Press

Lambaliha

Lambaliha värvus võib olla väga erinev - roosakast tumepunaseni. Mida noorem on lammas, seda heledam on liha värv. Väldi lambarasva, mis hakkab tõmbuma kollaseks. 

Sealiha. Foto:
Sealiha. Foto: Foto: Vida Press

Sealiha

Värske sealiha tunned ära selle järgi, et liha on prink ja roosa, valge peki ja luuga. Liha peaks tunduma niiske, aga mitte limane. Kui sealiha läheb pahaks, muutub see pruuniks või ka rohekaks. 

Merekarbid. Foto:
Merekarbid. Foto: Foto: Vida Press

Merekarbid ja austrid

Karbid peaksid neile peale koputades tihedalt sulguma. Ära osta neid, mille karbis on pragusid või mõrasid. Kui tahad karpe transportida kilekotis, siis torka kotti mõned õhuaugud, et elukad vahepeal ära ei sureks. Viska ära kõik karbid, mis toitu valmistades lahti ei lähe.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles