/nginx/o/2016/02/22/5072545t1h7e51.jpg)
Eesti menukas väljaandes, Abielulehes, avaldati 1931. aastal kirjavahetus meeste ja vanatüdruku vahel. «Kord hoiatas mind keegi vanatüdruk ja mõni noormees ka, et hingelisi mehi ei ole, kuid ma ei uskunud. Arvasin ikka, et ehk leidub siiski mõni hingeline noormees, kel tunne tõsise väärtuse üle ei puudu. Ja mis on selle tagajärg? Olen üksi jäänud,» kirjutab anonüümseks jääda sooviv Vanatüdruk.
Oh, Teie mehed! Kirjutate ja soovitate neidudele tõsised olla ja mitte flirtida, ausate ja puhaste elukommetega! Soovitate lihtsalt riides käia ja endid mitte värvida, et sellega meeste austamist ja lugupidamist võita.
Aga kui palju olete sarnaseid neidusid õnnelikuks teinud? Vist õige vähe või mitte ainustki. Aga õnnetus üksilduses leidub neid küll ja küll. Ehk kuigi mõni leidub, kes niisugustest huvi tunneb, siis on see mõni äraelanud elumees, kes enam millestki muust huvi ei tunne, kui ainult soojast toast ja pehmest asemest, kus võiks omi väsinud liikmeid puhata. Äga kuis kujutate teie, elumehed, selle süütu noore hinge niisuguse mehe juures? Kas ei ole ta ikkagi üksi? Naine on alati süüdi, kui ta alatuks saab.
Flirti tuleb lugeda alatuks võtteks, mida praeguse aja daamid kaunis ohtralt püüavad tarvitada, et ülelöödud saada ja siis alimentide maksmise või mõnel muul tagajärje mehikest abielluma sundida.
Kellel on ükskõik, kas saab mehele või mitte, see võib neid tingimusi täita. Aga kes ei taha elus üksi jääda, sel ei ole kasulik neid tarvitada.
Kord hoiatas mind keegi vanatüdruk ja mõni noormees ka, et hingelisi mehi ei ole, kuid ma ei uskunud. Arvasin ikka, et ehk leidub siiski mõni hingeline noormees, kel tunne tõsise väärtuse üle ei puudu. Ja mis on selle tagajärg? Olen üksi jäänud. Minu loomulik ilu ei huvitanud kedagi, peale äraelanud elumeeste. Kuid neid ma ei tahtnud ja teised ei pannud mind tähele. Ilus hing ei ripu ju kellelgi ärisildi küljes. Ikkagi tõmbab isik ligi, ja see peab olema aja nõuetele vastav. Loomulikkusega seda ei saa. Peab kunstlikke abinõusid tarvitama, ja siin on flirt kõige parem abinõu ja peasiht. Seda teed on kõik minu tuttavad käinud ja on selle juures õnnelikud. Mina aga omas loomulikus olekus võin surmani üksi jääda. Miks on see nii?
Vanatüdruk
(Abieluleht Nr. 1)
O-oh! Tuhat ja tuline, või vanatüdruk sihib nii süütult meestele pihta, arvates, et ilma värvita korraliku elukommetega neiu huvitab ainult läbielanud elumehi. Ei värv, mida igast vürtsikauplusest, paar-kolm senti grammi eest makstes osta võib, ei huvita minu arvates ühtegi tõsiselt elule-vaatajat meest; huvitab vaid ainult elukutselisi flirtijaid, kellel pole aimdustki elust, ega ka võimalust ühtegi neiut õnnelikuks teha.
Kui Teid loodus iluga mitte krooninud ei olnud, oleksite pidanud tingimata värvisid hädaabinõudena tarvitama; sest iseenesest juba mõista, ei meeldi tuhalabida taoline naisterahvas ühegi mehele. Meeldib vaid hädapärast mõne saamatu kohmakale, kellel mehe välimuski puudub; või teinekord niisugusele läbielanule, kellelt pillamine riisunud ilu, aated, varanduse ja «Saaks aga mõne naise tükikese, lõpuks rahulikul toonil lausub, - kellel natuke varandust et jälle meelelahutuseks mõne topka võiks teha.»
Olles vanatüdrukuks jäänud arvate, et see oli alles õnneseen, kes tublisti flirti lõi, seega mõne viletsa mehikese sisse vedada sai ja et flirt ongi kõige ajakohasem relv, millega kõikide meeste südameid võib ära võita. Ei! Flirti tuleb lugeda alatuks võtteks, mida praeguse aja daamid kaunis ohtralt püüavad tarvitada, et ülelöödud saada ja siis alimentide maksmise või mõnel muul tagajärje mehikest abielluma sundida. Niisugusel teel saavutatud abielus ei peitu mitte õnne; peitub vaid ainult õnnetus ja raske moraalne kahju. Nii on Teie pilkav süüdistus lihtsuse ja korraliku elukommete soovitajate kohta natuke üleliigne ja ei ole ka tõsi, et loomuliku iluga ei saa kedagi ligi tõmmata, sest ligitõmbamiseks ei ole magneedi rauda ega kartulijahu tarvis. Peab vaid olema mõtteline, elav ja tingimata korraliku ülespidamisega, aga mitte mõni tuim tolmunud sfinksi taoline asi, mis üles on seatud kesk kõrbe liiva lagendikku ootama, ainult päikese tõusu. Niisugusele tuimale kivimürakale ei saagi kunagi päike tõusma, ja kui ta ka sada korda päevas tõuseks, jääks ta ikkagi ootajaks kesk liiva lagendikku.
Maranamäe Juss
(Abieluleht nr. 1)
Oh, Teie vanapiigad, oi, oi, oi! Kirute meid, mehi, ai, ai, ai, et mehed on need kurjad hinged, kes Teie elu ära rikuvad! Soovitavad teile ausat ja puhast elu elada, mitte flirtida ja lihtsalt riides käia, ja ka mitte värvida ei luba nad teid. Aga kas ei ole see mitte korraliku Inimese õpetus, mis peabki teisele õpetama, ja teiseks oleks see praegusel raskel ajal päris kasulik teile, sest mõelge, kui kallid on naiste kulmu- ja huulepulgad ja puudritoosid ning siidisukad ja kleidid! Kui nende luksusasjade asemel tarvitaksite lihtsamaid esemeid ja võõpamise hoopis ära jätaksite, hoiaksite kena summa aastas kokku. Kui oleks minul ka olnud üks sarnane pai tütarlaps, kes eelpool toodud kirjutise järgi elaks, siis kosiksin heameelega sarnase neiu endale naiseks. Äga teie küsite, palju on meestest neid, kes naishingi õnnelikuks teinud? Ometi on, peale mõne üksiku, kõik abielumehed seda teinud ja sellega oma kohuse täitnud Olgugi, et Teie vanapiiga peate olema, leegitseb õrn armutuli teiste rinnus edasi, kes aga endale sobiva teisepoole on osanud leida. Ka Teie oleksite pidanud ühe noormehe enda mõrda püüdma, kes Teile ütles, et hingelisi mehi üldse ei ole. Vist tahtis see noormees ennast lasta Teile meeldida? Aga Teie ei osanud juhust kasutada ja peate leppima vanapiiga nimetusega. Teie isegi ütlete selget tõtt, et ega äritegevus ei ripu mitte äri ilusast sildist. Kuid siiski ei või kindel olla: ta võib olla nii ja olla ka naa, kuidas kellegi hingeelu on. Seal ei aita midagi Teie näo värvimine ega kulmude mustamine, kui puudub seespidine õrn hingeline olevus. Ja vist selle tõttu olete Teiegi vanapiiga, et puudub seespidine hingeline iludus, kuid ise otsite hingelist meest, mis Teile päris vastand on ja ei oska endasugust tabada, kellega võiksite oma rasket elulaeva randa sõudma hakata. Pidage meeles, kes palju valib, see ilma jääb. Valige hästi, siis ehk saate surma-reedel veel mehele! Soovin valikuks head õnne.
Eddy Rakverest
Teiega on vist lood nii, et olete heitnud silma enesest noorematele ja moodsatele härradele. See on ju arusaadav, et siis põrmugi ei klapi. Edaspidi tehke tegemist ainult omasuguste vanapoistega ja arvan, et need oskavad hinnata Teie loomulikku ilu ja maitset. Mis mehe hingesse puutub, seda otsida oleks asjata vaev. Pole seda nüüdse aja moenarride ega ka metsakolka kõige lihtsamal looduslapsel. Ajavaim on kõikjalt röövinud meestelt hinge. Kohanege juba sellega, sest asjata vaev on otsida seda, mida ei ole. Välimuse suhtes võite küll õnnelikuks teha mõne põlise vanapoisi, kes hindab loomulikku ilu.
Linda Nõmmelt
Vanatüdruk olla ja samuti see nimetus on täiesti häbistav. Vanatüdrukuks jäävad need naisterahvad, kes on rumalad või äärmiselt õelad või tigedad. Iga teine naisterahvas püüab mehele minna, seda juba sellepärast, et seadusega on neile igasugused soodustused olemas äraelamiseks. Näiteks, kui ei ole mehelolek kuigi meeltmööda, siis on igal naisel lihtne asi lahutus läbi viia enda kasuks. Nõuda mehel oldud aja eest teenistustasu, kui on lapsi, siis ka lapse toitmise rahasid jne. mis aga meestel pea alati välja maksta tuleb, kui elada tahetakse. Samuti on naisterahval kergem üle öö rikastuda. Vanaks jäädes jälle lastelt ülespidamist nõuda. Seda kõike ei ole osanud vanatüdrukuks jääja enesele saavutada. Vanapoisi juures on lugu teisem. Ta on osanud ära põgeneda eelpool loetletud kohustusist, mis sugugi kerge pole. Vanapoisiks jäävad äärmiselt ettevaatlikud ja targemad mehed, seega ei saa vanatüdruku nimetust kõrvu seada vanapoisi nimetusega.
«Tartu-vana»