Kuidas talvel juuste eest hoolitseda?

Marina Lohk
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Pikemat aega püsivate miinuskraadide puhul võib hakata tunduma, et juuksed on lootusetult taltsutamatud - kuivad, väsinud ja elektrit täis. Tegelikult saab õige hooldusega probleemidest jagu ja külm ilm polevat spetsialisti sõnul sugugi hullem kui kuum päike.

Tallinna ilusalongi Savannah juhataja ja juuksuri Sille Herma sõnul on talvel üks põhireegleid see, et juuksed tuleb enne õue minekut korralikult ära kuivatada. Kuid juhul, kui kasutad selleks fööni, ei tohiks kohe pärast föönitamist samuti külma kätte tormata - suur temperatuurivahe võib juustele halvasti mõjuda.

Pigem võiks aga juukseid üldse võimalikult vähe föönitada, sest kuumus kahjustab neid igal juhul. Samuti soovitab Herma talvel külmaga kindlasti peakatet kanda, mis omakorda võib aga kaasa tuua järgmise probleemi - kiharad lähevad kergelt elektrit täis, eriti kui kanda villast mütsi või karvase äärega kapuutsi.

Selle vastu aitab Herma sõnul muu seas ka niisutava palsami kasutamine juuste pesemisel, kuid kõige ideaalsem on kuivadele juustele mõeldud seerum, mis teeb juuksed veidi rasusemaks ja raskemaks. Samuti on abi pihustatavatest pähejäetavatest palsamitest, mis teevad kiharad ka kergemini kammitavaks.

«Tihtipeale inimesed ei saagi aru, et nad kammivad oma juuksed katki - tiritakse neid lihtsalt kammiga jõuga, aga tegelikult tuleks pigem kasutada kas seerumeid või pähejäetavaid palsameid, et oleks kergem kammida,» rääkis Herma.

Šampoon ja palsam tuleks valida eraldi

Väga oluline on juuksehoolduse puhul ka õige šampooni ja palsami kasutamine. Šampoon tuleks Herma sõnul valida pigem selle järgi, kas juuksed on värvitud, õhukesed, lokkis vms. Kui juuksed on õhukesed, tuleks valida kohevust andev šampoon, kui lokkis, siis vastavalt sellele, kas soovitakse lokke rõhutada või sirgendada.

Palsamiga saab seevastu mõjutada peanaha probleeme ehk seda tuleks valida selle järgi, kas peanahk on kuiv või rasune. Samuti tuleks palsami valikul arvesse võtta juuste endi kuivust.

Väga sage probleem on aga rasune peanahk ja samaaegselt kuivad juuksed. Herma sõnul ei tohi sellisel juhul kindlasti kanda palsamit peanahale, sest see teeb selle veelgi rasvasemaks.

Samuti tuleks juustele anda pesuvabu päevi. Herma selgitas, et kui oled näiteks harjunud oma juukseid üle päeva pesema ja pühapäeval jõuab taas kätte pesupäev, kuid sel päeval kodust välja minema ei pea, võiks anda juustele ühe lisapäeva puhkust. Nii toidab loomulik rasu juukseid, samuti harjuvad juuksed rohkem sellega, et neid pidevalt ei pesta.

Nimelt rõhutas Herma, et kuigi peanaha rasvasus on sarnaselt näonaha olemusega kaasa sündinud, kehtib ikkagi reegel, et mida rohkem juukseid pesta, seda rohkem nad pesemist nõuavad.

Värvida tuleks mõistusega

Juukseid rikub ja kuivatab kahtlemata ka värvimine, kuid siingi on oma reeglid, millest kinni pidades kahjustad oma kiharad minimaalselt. Mida tugevam on juuksevärvi vesinikusisaldus, seda rohkem ta kuivatab ja kahjustab juukseid.

Herma sõnul valitakse aga sageli liiga suure vesinikusisaldusega värv, mis pole soovitud tulemuse saavutamiseks sugugi vajalik. «Teinekord juhtub, et inimene oma teadmatusest paneb 9-protsendilist vesinikku, mida tal üldse vaja ei ole, kui ta saaks hakkama ka 1,9-protsendilisega,» tõi ta näite.

«Nii keemilise loki kui ka värvimisega on see, et kui see kord on juba juuksesse läinud, siis ei ole nii, et ta kaob sealt kuskile. Kõik see värv tuhmub seal peal ja läige kaob ära ja teinekord isegi tundub, et toon on kadunud, aga värv kui selline ja keemilise loki vedelik - see on juuste sees ja tegelikult vaid kasvab välja,» selgitas Herma keemiliste ainete kahjulikku toimet.

Nii et kui juuksed on väga kuivad, võiksid neid juuksuri soovituse järgi pigem toonida, mitte värvida. Samuti ei tasu juukseid pidevalt üleni värvida - sageli piisab vaid välja kasvanud juureosa värvimisest püsivärviga ja ülejäänud juuste toonimisest näiteks tooniva šampooniga.

Toonivat šampooni võib aga Herma sõnul tugevama toime saavutamiseks lihtsalt veidi kauem peas hoida.

Pikad juuksed vajavad ka maski

Pikkade juuste omanikel soovitab Herma ka maski kasutada, sest ka juba poolpikad juuksed on tema sõnul peas olnud keskeltläbi 4-5 aastat, kui mitte rohkem. Nii on aastate jooksul kogetud päikese- ja föönikuumus ning talvekülm, pesemine ja kammimine juukseid paratamatult olulisel määral kahjustanud.

Lühikeste juuste puhul võiks Herma sõnul maski teha vaid siis, kui ollakse kimpus peanahaprobleemidega - näiteks siis, kui on väga kuiv peanahk. Muidu lühikesed juuksed enamasti maskitamist ei vaja.

Tumedate ja värvitud juuste puhul soovitab Herma kasutada eelkõige värvitud juuste maski, heledaks värvitud ja kuivade juuste puhul aga kindlasti kuivadele juustele mõeldud maski.

Ning kui juuste kuivuse korral enam mitte miski muu ei aita, soovitab Herma kasutada külmpressitud oliiviõli - kanda see juustele, panna müts ja soojuse hoidmiseks lisaks ka rätik pähe ning mõne aja pärast maha pesta. Mida kauem õli peas hoida, seda parem. Küll aga tuleb arvestada sellega, et oliiviõli tuleb juustelt ja eriti peanahalt üsna raskelt maha.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles