Meile kirjutas naistepäeva järellainetuses lugeja Kaja, kes mõtiskleb naistepäeva, kohustuslike lillede ja naiste varjupaikade üle. Ehk ei oleks varjupaiku sugugi nii palju tarvis, kui mehed oskaksid rohkem naisi väärtustada?
Lugeja kirjutab: naistepäeva kaks nägu
9. märts 2016, 10:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olgu öeldud, et mulle meeldib kingituseks lilli saada, olgu selleks naistepäev, sünnipäev, sõbrapäev või lihtsalt ... tavaline päev.
Eile, kui töölt saabusin, olin mu 9-aastane tütar jätnud köögilauale kimbukese valgeid tulpe ja koolis meisterdatud kaartikese sõnadega: «Kallis ema! Lilli ja lõbusat tuju! Head naistepäeva!». Ja siis meenus eelmise aasta naistepäev, mil pidin pool päeva mossitama, et õhtul oma kaaslaselt «kohustuslik» lillkimp kätte saada.
Ja siis mõtlesin, et naised on maast-madalast ikka ühed tõelised mehed!
Meenus ka kahe lapsevanema (isa) vestlus lasteaia garderoobis.
Esimene isa: «Noh, kas naisele lilled varutud?»
Teine isa: «Mis lilled, nuia talle vaja!»
Esimene isa lasi vastuseks peenikest naeru, mille peale teine isa sõnas: «No eks ma kodurahu huvides ikka võtsin kimbukese …» Pealtkuulajana tundus olukord ühest küljest koomiline, aga samas jälle ... kurb.
Õhtul hiljem helistas mulle mu vend – kes on õigupoolest maailma parim ja lahedaim vend: «Head naistepäeva! Ega mul muud ei olnudki, tänase päeva kohustuslik osa täidetud.» Veel selgitas päeval meediast kuuldud mõtet, et suure lilleostuhulluse asemel võiks selle raha hoopis naistevarjupaigale annetada... Tegelikult olen isegi nõus, seda enam, et varjupaiga tee on mulle eneselegi tuttav.
Aga siis mõtlesin, et võibolla poleks meile naiste varjupaiku vajagi, kui mehed oma naisi rohkem märkaksid ja hoiaksid, lilli kingiksid hoolimata sellest, milline päev parasjagu on. Naistepäev on lihtsalt hea moodus meelde tuletamaks naiste väärtust siin ilmas. Lillede kinkimine on lihtsaim, aga samas kauneim žest, mida teha saab.