Pontsakad Belgia vahvlid on kohal!
13. märts 2016, 09:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
- Millised on ühed õiged Belgia vahvlid?
Pontsakate Belgia stiilis vahvlite lõhna imbub meie tänavaile aina rohkem. Kes neid teeb ja kust neid saab? Kolm vahvliküpsetajat astub pildile.
Ehtsad Belgia vahvlid on hoopis midagi muud kui need õhukesed ja krõbedad vahvlitorud, mida Eesti kodudes vanade vahvliraudade vahel on aastaid küpsetama harjutud. Mäletate – kulbitäis vedelat rõõsa piima tainast tulikuuma vahvliküpsetaja vahele, kõvasti hirmuäratavat visinat ja paari minuti pärast oligi lapik vahvel valmis. Siis see kiiresti rulli, kohupiimakreem sisse või tuhksuhkur peale.
Belgia vahvlid on palju matsakamad, kuid neilgi on vahe.
Kuigi uuemal ajal on ka Belgias palju retseptimugandusi ja sealsed vanaemad teevad vahvleid oma pereretseptide järgi, eristatakse põhiliselt kaht vahvlisorti: Liège’i ja Brüsseli vahvlid.
Mõlemad tehakse pärmitainast, mis pontsakama, kohevama ja magusama Liége’i vahvli puhul on paks nagu saiatainas ning sisaldab suuri pärlsuhkruteri. Tänu suhkrupärlite sulamisele saavad need vahvliraudade vahel karamellise ja krõbeda pinna. Juba keskajast teada Liège’i vahvleid kutsutakse ka suhkru- või tänavavahvliks – neid müüakse Belgia tänavatel kõige rohkem. Belglased ise söövad neid pigem lisandita.
Õhemate Brüsseli vahvlite tainas on aga vedelam ja suhkrut lisatakse sinna õige pisut või üldse mitte, enamasti süüaksegi neid magustoiduks ja ilmtingimata mõne lisandiga. Tuhksuhkur, vahukoor, värsked marjad ja puuviljad, karamelli- või šokolaadikaste, Nutella, siirup, kompott – mida vaid soovite, et vahvlile maitset lisada.
Ehkki vahvlitainasse segatakse sulavõid, pakutakse vahvleid Belgias mõnikord ka koos või ja pruuni suhkruga, vahukoor ja maasikad on aga suveaja klassika. Veel öeldakse, et mida tihkemaks vahuks kloppida munavalge, seda kohevam vahvel tuleb. Kiirel moodsal ajal leidub neidki Belgia vahvleid, mida kergitab küpsetuspulber ja mis maitsevad samuti suurepäraselt.
De Vos
Belglased, isa Hendrik ja poeg Bruno De Vos (fotol) esindavad Tallinna Narva maantee pagariäris oma pere saja-aastast pagaritraditsiooni. Lõpetanud äri Belgias, kolisid nad möödunud aastal Tallinna, et siin oma kodumaa pagarikunstile pühenduda. Ennekõike keskendutakse värsketele maheküpsetistele, mille seas on aukohal tervisesõbralikumad juuretisesaiad.
Mõistagi pakutakse sarvesaia-hommikusöökide, pika saia ja kuumade võileibade kõrval vahvleid, aga just õhemaid Brüsseli omi. «Kasutame eestimaist mahejahu ja -mune. Lisaks segame tainasse piima, vett, võid ja pärmi,» ütleb Bruno. Nad ei pane sinna teragi suhkrut, küll aga näputäie soola taina valmistamise lõpus, et see ei kerkiks liiga kiiresti. Siis peab tainas saama paar-kolm tundi kerkida, et vahvlid tuleks pealt krõbedad ja seest õhulised. Lisandiks piisab tuhksuhkrust, kuigi mõned pagarid Belgias ütlevad, et vahvel ilma vahukooreta pole ikka üks õige Brüsseli vahvel.
Peps
Kõige muu kõrval pakutakse Tallinnas Kentmanni uulitsa popis söögi- ja veinikohas Peps Belgia stiilis vahvleid. Erilisemad on soolased, paksud ja külluslikud peekoni-juustu vahvlid, mis värske salatiga täidavad hästi ka korraliku lõunasöögi rolli. Magustoiduks leiab valikust ka õhemad neljakandilised magusad vahvlid, mida serveeritakse eri lisanditega, nagu vahukoore-kohupiimavaht, karamelli-toorjuustukreem, mesi, jäätis. Alati kuuluvad lisandikooslusesse ka marjad. Kuigi nende vahvlite koostises pärmi pole, maitsevad need kuninglikult.
Mrs Waffle
«Jäid Brüsseli lennust maha?» küsib väikese Belgia vahvlite kohvikuketi Mrs Waffle reklaam Tallinnas Ülemiste keskuses. Ja lohutab: pole lugu. Ehtne Belgia vahvel on siinsamas. Lisaks on Mrs Waffle’i kohvikud Tartu Lõunakeskuses ja Pärnu Keskuses.
Otse tellija silme all küpsetatakse valmis toekad ja magusad Liège’i vahvlid, lisandiks võib võtta marju, banaani, vahukoort, karamelli- või šokolaadikastet, jäätist, Nutellat. «Mõni magusalemb võtab lausa Nutellat, šokolaadi- ja karamellikastet korraga. Jäätis vahvlilisandina on aga pigem Eesti eripära,» räägib
Kornelika Egers-Pisuke (fotol), kes koos abikaasaga vahvlikohvikute äri pooleteise aasta eest käima lükkas. Pärast Brüsselis-käike ja sealsete vahvlite nautimist tundus, et ka Eestis võiks Belgia vahvleid olla. Autentsuses pole kahtlust: Liége’i vahvlite tainas, kust suured pärlsuhkruterad välja upitavad, tuuakse külmutatud pätsikestena Belgiast.