Ravimuda kasutamine kuulub küll vanimate raviprotseduuride sekka, kuid nüüdisaegne balneoloogia ehk kümblusraviõpetus leiab järjest uusi tõestusi selle mõjule. Üllatavad faktid mudaravi kohta võivad panna sind vaatama spaaprotseduuridele uue pilguga.
Mudaravi sobib nii kosmeetiliseks protseduuriks kui haiguste leevendamiseks. See on nagu looduslik kosmeetikatoode. Hea ravimuda on nii peene koostisega, et meenutab kreemi – aja plastkarbis või purgis soojaks ja määri otse näkku. Miks siis ravimuda ikkagi toimib?
Väga olulised on erinevad mudas sisalduvad orgaanilised ühendid, neist peamiste – humiinhapete – raviomadustele on pööratud palju tähelepanu erinevates kurortoloogilistes uuringutes läbi aegade, kirjutavad Eestis kümblusravi uuringutest ülevaate teinud Kairi Põldsaar ja Dr. Marge Uppin artiklis “Eesti maapõue tervistavad rikkused”.
Samas on oluline ka muda soojusmahutavus. Kuum mudavann mõjutab organismi termiliselt,“ kinnitab taastusraviarst ja Värska sanatooriumi ravijuht Dr. Külli Margus. Mudavann võetakse temperatuuril 41-43 kraadi, nii et päris kuumalt. Selle mõjul leevenevad lihaspinged ja sellest tingitud lihasvalud, veresooned laienevad, kiireneb südame töö ja aktiveerub vereringe. Organismist viiakse välja liigne vedelik ja sellega koos jääkained. Pärast mudavanni on nahk pehme, hästi niisutatud. Paraneb naha niiskustasakaal ja ainevahetus.“
Nii annab ravimuda leevendust luu- ja liigessüsteemi ainevahetuslike ja degeneratiivsete muutuste korral ning piirdenärvisüsteemi haiguste käes vaevlejatele. Lisaks saab mudaravida lihassüsteemi haiguseid, operatsioonide ja vigastuste tagajärjel tekkinud liiteid, arme, halvasti paranevad haavu ja erinevaid traumade järgsed seisundeid. Ka näiteks maksa- ja sapiteede- ning soolepõletikud ning kroonilised nahahaigused nagu ekseem, psoriaas ja neurodermiit on märgitud näiteks Värska sanatooriumi ravinimekirjas.
Kui kasutada mudavanne krooniliste haigusnähtude leevendamiseks, siis on taastusraviarsti Dr. Külli Marguse kinnitusel kõige optimaalsem ikkagi mitu päeva kestev raviaeg, mille jooksul võiks võtta vähemalt neli-viis mudavanni ja võib-olla lisaks mineraalvanne. Lisaks tuleb juurde massaaž, mis aitab veelgi kaasa lihaspingete leevendamisele ja ainevahetuse parandamisele.
Värskas tehakse mudaravi endiselt vanniprotseduurina, mis on tänapäeval järjest haruldasem. Mähis kulutab ju vähem muda, kuid mudavannil on omaette väärtus. „Mudavannide puhul on üks väga eriline lisaefekt – see on kaalutuse olek. Inimese lihaskonnalt langeb ära üks väga suur pingutus – vastupanu osutamine maa gravitatsioonile,“ selgitab Soomes töötav füsiaater Dr. Ragnar Viir, kes tegi 1970-ndatel aastatel noore Värska jaoskonnaarstina algust mudaravi protseduuridega.
Värska lahes asub nimelt Eestimaa suurim kasutusel olev ravimuda leiukoht. See asjaolu kallutaski 1970-ndatel aastatel rajama selle vahetusse lähedusse sanatoorset puhkekodu, kus tänapäeval tegutseb Värska sanatoorium ja Veekeskus.
Kairi Põldsaar ja doktor Marge Uppin märgivad, et mudast saaks ravimuda on vaja mitmete omaduste koosesinemist. Lisaks teatud füüsikalis-keemilistele näitajatele peab raviks kasutatava muda veesisaldus olema küllalt suur (üle 37%), muda peab iseloomustama sobiv tihedus ja nihketugevus, piisav soojusmahtuvus, raskmetallide normikohane sisaldus ning patogeensete bakterite puudumine. Nende näitajate poolest ongi Värska ravimuda äärmiselt kõrgelt hinnatud.
2012.–2014. a tehti Eesti spaades uuring osteoartroosihaigetele. Uuringus osales kokku 374 isikut, kes said 6 ravipäeva jooksul erinevaid raviprotseduure (muda, mineraalvesi, võimlemine, massaaž). Uuringus selgus, et kõige paremaid tulemusi andis just Värska ravipakett, mille tulemusel isegi 6 kuud peale ravi oli vähenenud põlveliigeste jäikus ja valulikkus. Uuringut tegi TÜ Pärnu kolledž (Monika Übner, PhD), rahastas Haapsalus paiknev terviseedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsi keskus.