Ema kirjutas kadunud pojale liigutava kirja

Foto: SCANPIX

11-aastane Jacob Wetterling langes 1989. aastal väidetavalt inimröövi ohvriks: poiss sõitis rattaga toidupoest kodu poole, kui maskis mees ta röövis. Kuigi sellest on möödunud 26 aastat, ei taha tema ema Patty Wetterling lootust kaotada.

«Ma kavatsen jätkata,» ütles Patty Wetterling ajakirjale People antud intervjuus. «Kui Jacob peaks ühel päeval uksest sisse astuma, siis ma tahan, et ta teaks, et me andsime endast parima, et teda leida.» 17. veebruaril oleks Jacob saanud 38-aastaseks. Tema ema valmistab poja sünnipäevaks alati Jacobi lemmiksööki – liha – ja vaatab koos abikaasa Jeffiga vanu fotosid. Nad elavad endiselt majas, kus Jacob veetis oma elu esimesed 11 aastat. 

«Sünnipäevad on emade jaoks väga tähtsad. See on päev, mil saab tagasi vaadata, aga samas tekitab see ka palju küsimusi, et kas me oleks saanud veel midagi ära teha. See on minu jaoks kõige raskem. Aeg möödub, aga ma tunnen ikkagi survet otsinguid jätkata,» ütles Wetterling.

Aastate jooksul on selles loos olnud mitmeid kahtlusaluseid, neist viimane, Daniel James Heinrich, võeti kinni 2015. aasta oktoobris ja teda süüdistati lapsporno omamises. Heinrichile pole Jacob Wetterlingi kadumises veel süüdistust esitatud ja Patty Wetterling ütles, et tema ei mõtle sellele enne, kui midagi kindlat pole teada. «Ma ei jaksa enam pettuda. Me oleme nii kaua võidelnud ja vastuseid otsinud,» sõnas ta kurvalt.

Patty Wetterling võitleb selle eest, et teiste lastega sama ei juhtuks. «Ma võitlen suurema asja nimel. Ma tahaksin elada maailmas, kus lastega selliseid asju ei juhtu,» ütles ta. 

Ema annab endast parima, et ka poja mälestust hoida. Ta kirjutas pojale sünnipäevaks südamliku kirja, mis avaldati Jacob Wetterling Resource Centeri kodulehel:

PALJU ÕNNE, JACOB! Sünnipäevad tähendavad pidu, lõbusaid mütsikesi ja lärmi, kooki, jäätist, laulvaid sõpru ning soovidele mõtlemist, aga mitte veel. Mitte sel aastal. Kuidas ma tahaksin oma käed sinu ümber panna ja sind kõvasti kallistada! 

Ma olen korduvalt vaadanud sinu viimasel sünnipäeval tehtud videot. Me üürisime sinu sünnipäeva jaoks Holiday Innis sviidi. Sina ja Aaron ujusite basseinis edasi-tagasi ning heitsite teineteist kordamööda sügavasse ossa. See oli nii lõbus! 

Ma tahan, et sa teaksid, et alates sellest, kui sind meilt rööviti, on inimesed igal pool otsinud, palvetanud ja lootnud, et sinuga on kõik hästi ning et peagi saame vastuseid. Eelmisel aastal, 26 aastat hiljem, oli sinu lugu taas uudistes ja see oli meie piirkonnas tähtsuselt teine uudislugu. 26 aastat hiljem on see päris märkimisväärne. Inimesed hoolivad. Maailmas on rohkem häid kui halbu inimesi ja inimesed endiselt loodavad. 

Minu sünnipäevasooviks on, et sa tuleksid koju. Me peame su leidma. Mul on üks soov ka kõigile teistele lastele, kes on praegu turvaliselt kodus. Ma soovin, et nad ei peaks kunagi kogema röövimist ega seksuaalset kuritarvitamist. Sinu otsimise ajal teeme ka kõvasti ennetustööd, sest see on nii vale... ja ebaõiglane. Ma mäletan, et sind häiris see väga, kui miski oli ebaõiglane. Mind häirib see ka.

Ma loodan ja palvetan, et inimesed peaksid sind 17. veebruaril meeles ja ma palun, et kõik kallistaksid oma lapsi veidi kõvemini, ütleksid neile, et nad armastavad neid ja mängiksid nendega või loeksid koos raamatuid. Ma soovin ka seda, et vanemad toetaksid neid ettevõtmisi, mis aitavad kadunud lapsi leida ja pakuvad ohvritele abi. Täna palume me kõigil teha vabatahtlikku tööd, käia üritustel, pakkuda majanduslikku tuge ja jagada turvalisuse kohta nõuandeid. Mittetulundusühingu töö käib iga päev. 

Vahel käivad seksuaalne kuritarvitamine ja röövimised uudistest läbi, vahel mitte, ent me kõik tugineme neile ettevõtmistele, kui me neid kõige rohkem vajame. Nad on meie jaoks olemas. Nad vajavad meie tuge. 

Taaskord, 17. veebruaril, süütame me küünlad, valmistame su lemmiktoitu ja teeme koogi ning täname jumalat sinu eest. Me armastame sind, Jacob, ja me ei lõpeta kunagi su otsimist! Ma soovin sulle ilusat sünnipäeva...

Ema