«Miks me alati armume inimestesse, kes meile halvasti mõjuvad?» on küsimus, millele pole lihtne ühest vastust anda, kuna tegelikult me ei tee seda, mitte kõik meist, mitte alati.
Miks me armume valedesse meestesse?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taolistele küsimustele vastuste andmine on nagu tööriistakarbi ulatamine ja edu soovimine, kuid vähemalt midagigi, nentis psühholoog ja nõustaja Emily Nagoski portaalis goodinbed.com.
Psühholoog kinnitas, et tegelikult võime õppida armuma õigetesse inimestesse. Suhete loomise algusaastatel valitakse partnerid, kes sarnanevad enda vanematele. Psühholoogi sõnul armume neisse, kes järgivad suhtereegleid, mida õppisime enne nelja-aastaseks saamist.
Osade inimeste jaoks see variant sobib. Kui aga pärined viltuste käitumismustritega perest, jääd sama peremudeli lõksu, kuni… muutud. Vahel toimub muutus iseenesest, kuid enamasti vajab see tahet ja pingutamist.
Vaeva tuleb näha leidmaks tee, kuidas pääseda leinast ja traumast, et teha ruumi armastusele. See pole kerge, kuid süsteem on lihtne: endas hoitud lein koos süüdistamisega tekitab depressiooni, välja elatud lein koos süüdistamisega avaldub raevuna, kuid lein ilma süüdistamiseta on võimalus terveneda.
Seega ei armu me alati valedesse inimestesse, vaid nendesse, kes vastavad meie ootustele, kuidas paarisuhe välja peaks nägema. Ootusi kujundas nooruses meie perekond, kuid täiskasvanuna on meil võimalik neid ise muuta. Sügav muutus nõuab aega ja kannatusi - see on nagu valu, mida tuntakse külma käest tuppa tulles.
Lihtsad on küsimused, millele saab vastata faktidega. Antud küsimusele ei saa. Kas siinne selgituski aitas kedagi? Küsimuse taga peituv valu on sügav - üksindus, trauma, lootusetuse tunne. Vähemasti sai pakutud kinnitust, et olukorra muutmine on võimalik, kuid kas ka motivatsiooni väidet uskuda?