Kuhu kaovad vabad mehed?

Foto: SCANPIX

Ajast aega võib kuulda naiste kurtmist, et kusagilt ei leia endale sobivat vaba meest. Kui vanemast peast toetab Eesti puhul seda muret tõepoolest statistika, siis noorte naiste probleemid võivad tuleneda ka mitmetest muudest asjaoludest.

Ainuüksi naiste ootused mehe suhtes võivad olla erinevad, niisamuti kui ka eesmärk, miks naine meest otsib. Sõltuvalt eesmärgist, milleks kaaslast otsitakse, on naiste jaoks erinevate omadustega mehed atraktiivsed, pöörab dr Barbara Biggs tähelepanu portaalis Medicinenet.com.

See, keda naine otsib üheks õhtuks-ööks, võib kardinaalselt erineda mehest, kellega ta sooviks suhet luua.

19. novembri ETV vestlussaates «Mida teie arvate?: Kuhu kaovad mehed?» tõdeti, et paljud ilusad ja haritud naised on tihtipeale üksi, mehi ei jätku kõigile. Samas leiti, et kõrgenenud on naissoo nõudmised ja muutunud on üht-teist ka käitumises.

Ajakirjanik Piret Tali jutustas, kuidas üks kena välimuse ja hea jutuga noormees kurtis talle, et ei lähe üldse eesti naiste hulgas kaubale. «Pole britt, pole inimene,» oli järeldus. Selle tulemusena hakkas noormees pidudel inglise keeles rääkima ja see pidi tõesti paremini toimima.

Barbara Biggs ütles Medicinenet.com-ile, et naiste ootused meeste suhtes on kohati vastuolulised. Ühelt poolt tahetakse tundlikkust, et vabamalt tunnetest rääkida, teisalt aga oodatakse tõeliselt mehelikke omadusi.

Nii tuli ka Maire Aunaste juhitud vestlussaatest välja, et kui majas on meestepõud, siis eeldatakse mehelt kõikide nn meestetööde ärategemist.

Mees = töömees?

«Mis ajast lõpeb ära, et mees on akutrelli pikendus, et kui mees tuleb külla, siis tuleb ära parandada pesumasin, lambid, WC-pott jne?» esitas saate külaline Piret Tali küsimuse. Seda aga, et nii kipub elus minema, et naisteelamisse sattunud mees saab töömehe rolli, selle asemel, et töömees kutsuda, nentisid ka teised saatekülalised. Mis roll jääb siis aga mehele, kui igaks tööks kutsutakse töömees? «Mehed on ju hingele,» vastas Tali.

Üheks põhjuseks, miks mehi vähe, peeti asjaolu, et mehed käivad üha enam välismaal tööl. Selle tagajärjena nägi Alex Lepajõe ohtu, et eesti mehest jäänud vakantne koht täidetakse energiliste ja seiklushimuliste meestega Vahemeremaadest.

Ürituste korraldamisega tegelev Leino Einer, kes muu hulgas tegeleb Üksildaste Klubi portaaliga, leidis, et mehed on muutunud partneri otsimisel laisaks ja mugavaks.

«Tänapäeval ei ole naised enam nõus selle rolliga, et ootaks, kuni keegi tuleb tantsima võtma. Naised on nii palju aktiivsemaks läinud ja see on ka põhjus, mis on mehed laisemaks teinud.» Aga vahest ka ära hirmutanud, ajades harjumuspärased rollid «jahtimisel» segamini.

Mida naised tahavad?

Andres publikust tõstatas küsimuse, et mida naine tahab: kas ta tahab mänguasja, kas ta tahab torumeest enda kõrvale või tahab iluasja. «Jutt, et Eestimaal pole mehi, see on rumalus. On mehi. Aga mis ülesande on ühiskond mehele andnud? Tee tööd ja teeni raha,» lisas ta ja tunnistas, et on isegi pidanud naise ja töö vahel valima.

Mida teha aga, et meest kinni hoida? «Unustage ära oma tahtmised. Kui on suhe, unustage ära enda tahtmised ja võtke omaks meie ühised tahtmised. Ei ole mehe või naise tahtmised, on meie tahtmised,» soovitas ta.

Doktor Katrin Gross-Paju tuletas meelde erinevaid suhtemudeleid. «Kui sa küsid ükskõik millise haritud naise käest, kas ta tahab perekonda, siis vastus on jaatav, ema-isa, kaks last. See on müüt, me ise elame selles müüdis veel täna.»

Teise mudelina märkis ta ära enda ohverdamise suhtes, kus naine loobub kõigest ja mehe vajadused muutuvad tema vajadusteks ja tagatipuks on naine õnnelik ka. Ka see mudel tema sõnul ei tööta.

Lepajõe arvas, et mitte ei ole meeste põuda, vaid naised ei ole valmis võtma neid, keda oleks pakkuda. Katrin Gross-Paju pööras tähelepanu mehe intelligentsile. «Peaajus võiks ka sellel mehel midagi olla, võib-olla see on see mure?» Lisaks küsis ta saate küsimusele vastu, et kui naine on normaalne, kas siis on ikka meeste põuda.

Probleemiks erinev haridustase?

Ühe võimaliku probleemina partneri leidmisel nähti erinevat haridustaset. Veel mõnikümmend aastat tagasi võis piinlikkust tekitada kui arstil oli abikaasaks autojuht, teadis Maire Aunaste oma nooruspõlve sekretäritöö kogemusest rääkida. Reet Roosi sõnul on tõesti mõnedel naistel, kel mitte ainult üks, vaid ka isegi kaks kõrgharidust, ka ego vastav ning nad ei leidvat endi sõnul väärilist partnerit, kellega oleks ka millestki rääkida.

«Võib-olla see on selline naiste enesehinnangu ja kõrge ego küsimus, et peab olema selline ja selline mees, aga suhtes ei pea ju konkureerima, mees ja naine peavad sobima omavahel, kes on ütelnud, et suhtes peab olema kaks kõrgharidusega inimest?» ütles ta.

Samuti lisas ta olulise nüansina, et poiste ja tüdrukute seas on võrdselt rumalaid ja väga nutikaid ning see, kui naised on usinad, töökuse ja järjekindluse tulemusena lõpetavad ära ühe või teise ülikooli, ei tee neid meestest hoobilt targemaks.

Kokkuvõttes soovitas Reet Roos meestele, et nad ei kardaks tarku naisi, ja naistele, et nad ei kardaks mehi, kes teevad kätega tööd. Välimusega, ilus või mitte, harjub tema sõnul ruttu, aga koos tuleb elada iseloomuga.

«Naine ootab võrdväärset partnerit, see ei tähenda, et peaks diplomitega vehkima. Kõik tahavad lähedustunnet ja emotsionaalset tuge, mida suhted annavad,» leidis Piret Tali ootuste kohta.

Leino Einer soovis omalt poolt meestele rohkem julgust, kõrgemat enesehinnangut, tuletades meelde ka selle väikese tõe, et naised vaatavad kõrvadega.