Miks kardab osa naisi enda juukseid lõigata?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juukselõikus.
Juukselõikus. Foto: SCANPIX

Printsess Rapuntseli hullumeelselt pikad kuldblondid juuksed võluvad muinasjutulisusega (ehk seetõttu, et teame, kuidas prints nende abil lõpuks temani pääseb), kuid reaalsuses ei pruugi alaseljani ulatuvad kiharad sugugi samamoodi mõjuda.

Nähes ülipikkade juustega naisterahvast, võib mõnelgi tekkida mõte, miks ta neid küll lühemaks ei võiks lõigata, ta ei saa ometigi arvata, et need kaunid välja näevad, kirjutas shine.yahoo.com.

New York City kliiniline psühholoog ja raamatu «Face It: What Women Really Feel When Their Looks Change» («Mida naised tegelikult tunnevad, kui nende välimus muutub») autor Vivian Diller heitis valgust, miks mõned naised ei suuda enda juukseid piirata.

Dilleri selgituse järgi on mõningate naiste jaoks juuksed osa nende identiteedist. Naised, kes on lasknud juustel äärmiselt pikaks kasvada, on nendesse pika aja jooksul kiindunud. Tema sõnul tunduks osa naiste jaoks pikkadest juustest loobumine samaväärsena hamba või käe kaotamisega.

Siinkohal võib meenutada intevjuud Gwyneth Paltrowga, kui ta oli just enda pikad juuksed lühikeseks lõiganud. Näitlejanna rääkis, kui raske tama jaoks juukselõikus oli, kuna eelmist soengut kandis ta isa surma ning lapse sünni ajal.

Diller selgitas, et inimesed seostavad tunnusjooni kindlate elukogemustega. Juuste lõikamine võib seega tunduda, justkui loobutaks mälestustest. Kuna elus on vajalik paindlikkus, siis võib jäikus mingi teema puhul muutuda problemaatiliseks.

Psühholoog soovitas minna juuksurisse mõttega, et üks tunnus ei määratle inimest – me oleme rohkem kui meie juuksed. Lihtsam võib olla järk-järgulise muutusega alustamine – näiteks paar sentimeetrit juukseid piirata või triibutada - see teeb kogemuse talutavamaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles