Vähemalt iga kümnes naine kogeb sünnitusjärgsete hormonaalsete muutuste tõttu väiksemaid või suuremaid emotsionaalseid probleeme, kerge kurvameelsus ehk baby blues tabab koguni 50-80 protsenti sünnitanutest, kirjutab ajakiri Pere ja Kodu novembrinumbris.
Hormonaalsed muutused võivad tuua sünnitusjärgse depressiooni
Viimane on normaalne reaktsioon naise kehas toimuvatele füsioloogilistele muutustele, mis võib kesta 72 tunnist kuni kolme nädalani ning mille sümptomiteks on nututuju, kurbus, närvilisus, kurnatus ja unehäired.
Sümptomite süvenemisel võib aga välja kujuneda depressioon, mille tunnusteks on masendus, ärevus, huvipuudus, negatiivne ja muutunud arusaam endast, mõtlemis- ja keskendumisraskused, raskemal juhul ka surma- või enesetapumõtted.
Bipolaarse häire puhul tekib naisel pärast sünnitust kõrgendatud meeleolu ehk maania, mil ta pakatab energiast ja vajab vähe und ning millele järgneb raske depressioon; kõige ohtlikum seisund on aga psühhoos, millele on iseloomulik äärmuslik närvilisus ja meeleheide, segaduses olek, hallutsinatsioonid.
Suurest kaosest aitab välja psühholoogiline nõustamine koos antidepressantidega, samuti aitab tervenemisele kaasa tervislik toitumine, piisav puhkus ja lõõgastus, enese vaimne arendamine ja liikumine ning loomulikult ka lähedaste toetus ja mõistmine.