Cynthia P. Stafford võitis 2007. aastal loteriiga 112 miljonit dollarit. Ta jagas võidusumma ära oma venna ja isaga, lõi oma ettevõtte ja tegeleb päris palju heategevusega. Suur lotovõit on naisele nii mõndagi õpetanud, tõdeb ta Marie Claires.
Lotoga 112 miljonit dollarit võitnud naine: jõukuseks tuleb end ette valmistada
29. jaanuar 2016, 13:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ma ei vaadanud isegi telerit, kui California Mega Millionsi võidusumma välja loositi. Võidunumbrid kuulutati välja ja me unustasime lastega pileteid kontrollida. Isa aga helistas mulle ja soovitas neid numbreid vaadata. Loositud numbrid olid samad, mis minu piletil. Ma olin kõrgendatud meeleolus, tundsin, et hõljun.
Kui sinust on saanud lotovõitja, siis sa võid minna ise kohale, et võidusumma kätte saada, või saad tšeki postiga (samuti saad valida, kas võtad terve summa välja või osade kaupa). Mu vend, isa ja mina läksime tšekile järele ning võtsime kogu summa välja. Selline otsus tekitas meis rohkem elevust.
Sinna sõites mõtlesin, et see raha tuli täpselt õigel hetkel ja et ma ise olin meelitanud selle raha endale. Mängisin lotot 2-3 korda kuus. Mitmed pereliikmed ütlesid mulle, et paljud mängivad lotot, aga ei võida, ent mina teadsin, et ma võidan. Ma olin nii kaua võitmisele mõelnud, et kui see lõpuks juhtus, siis ei tekkinud tunnet, et see oli juhuslik, ma tundsin, et see pidigi juhtuma.
Milles seisnes mu trikk? Iga kord, kui ma pileti ostsin, kujutasin ette, kuidas ma võidan. Alguses valisin ise hoolikalt numbreid. Hiljem võtsin suvalised numbrid, mis mulle pähe tulid. Ma olin isegi välja mõelnud summa, mille ma võidan: täpselt 112 miljonit dollarit.
Esimene asi, mis ma pärast võitu tegin, oli uue kodu otsimine. Olin elanud 100-ruutmeetrises majas, kus minuga koos elasid mu venna viis last (sel ajal vanuses 8-17). Töötasin ühes tehnoloogiafirmas ja oma palgast pidasin üleval ennast, lapsi ja vahel ka oma isa. Raha polnud palju, aga me saime hakkama. Olen alati hästi toime tulnud sellega, mis mul on.
Kui ma küsisin lastelt, mis võiks uues kodus olla, vastasid nad üheskoos: «Bassein!» Hakkasin otsima maja, kus oleks bassein. Leidsin 370-ruutmeetrise maja, mis oli täpselt selline, nagu ma olin unistanud. Sellel polnud väga suurt aeda, aga ometi oli maja ja selle ümbrus väga avatud. Nüüd, peaaegu kümme aastat hiljem, elan endiselt samas majas ja mulle tohutult meeldib seal.
Järgmisena ostsin uue auto: kasutatud R-klassi Mercedes-Benzi. Seejärel asutasin oma ettevõtte, mis tegeles filmide tootmisega – veel üks asi, millest olin alati unistanud. Paar last tundsid näitlemise vastu huvi (enne võitmist olin maksnud nende näitlemistundide eest) ja üks tütar sai päris palju tööd. Käisin temaga filmivõtetel kaasas, et võttepaiku näha ja sain asjast väga hea ülevaate.
Enne lotovõitu käisin Hollywoodi filmiinstituudis ärikursusel. Ma mäletan, et õppejõud küsis ühes loengus, et kui paljudel meist on raha, et filme teha. Mõned ükskikud käed tõusid. Seejärel küsis ta, kui paljud meist kavatsevad muretseda raha, et filme teha. Ma tõstsin käe. Tagasi vaadates mõistan, et olen alati end ette valmistanud eluks, mis sai alguse pärast lotovõitu. Rahaga ongi nii: sa pead end jõukuseks ette valmistama. Sa pead vaimselt valmistuma selleks, mis sind ees ootab. Vähemalt oma praeguste võimaluste piires.
Seetõttu usun, et olen lotovõitjate seas haruldus. Ma valmistasin end ette ja palkasin finantsnõustajaid ja advokaate (kellega otsisin kontakti juba enne võitu), kes aitasid mul rahast õigesti mõelda.
Mu majanduslik olukord on pärast võitmist oluliselt muutunud. Ma olen kaotanud: mõned ärid on oma otsa leidnud ja mõned inimesed on mind ära kasutanud. Aga ma olen õppinud end usaldama. Minu sisetunne on kõige väärtuslikum asi, mis mul on. Ja jah, ma ostan endiselt iga nädal lotopileti.