Reitelmann: paljud naised ei pea paarisuhtevägivalda kuriteoks

Marina Lohk
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vägivalla ohver. Pilt on illustratiivne.
Vägivalla ohver. Pilt on illustratiivne. Foto: Corbis / Scanpix

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua peasekretäri Eha Reitelmanni sõnul ei saa paljud naised küsitluste järgi arugi, et paarisuhtevägivalla puhul on tegemist kuriteoga.

«Nad peavad seda küll taunitavaks, aga ei pea seda kuriteoks,» osutas ta põhjusele, miks vägivallajuhtumitest sageli kellelegi teada ei anta.

Tallinna naiste kriisikodu juhataja Inga Mikiveri sõnul valdab naisi sageli ka hirm, et nad ei saa üksi hakkama – nii hoiavad majanduslikud põhjused neid vägivaldse mehe juures kinni. Varjupaikadesse pöörduvaid naisi peab ta aga jäämäe veepealseks tipuks.

Reitelmann tõdes, et varjupaikadesse tuleb naisi, kes on aastakümneid vägivalla all kannatanud ja seejuures vaikinud. «Neil ei ole olnud enne kuhugi pöörduda – nüüd tuleb see välja ja nad lõpetavad oma 20 aastat kestnud vägivaldse suhte,» rääkis ta.

Igakülgne abi ohvrile

Nimelt polnud enne 2002. aastat Eestis ühtegi naistele mõeldud varjupaika, kuhu vägivaldse partneri eest põgeneda ning ühtlasi psühholoogilist abi saada. Reitelmanni sõnul oleks Eesti naiste kaitsmisel vägivalla eest väga palju abi nn Austria mudelist – politseil on õigus vägivallatseja kodust kohe kaheks nädalaks eemaldada.

Samuti teatab politsei vägivallajuhtumi puhul sellest valitsuse rahastatavale sekkumiskeskusele, kus töötavad professionaalsed juristid, sotsiaaltöötajad ja psühholoogid. Sekkumiskeskus võtab ohvriga ühendust ja pakub abi olukorra lahendamiseks, samal ajal käib uurimine.

«Ohvrile peab olema tagatud igakülgne psühholoogiline ja juriidiline abi – see tähendab ka seda, et abiorganisatsioonid peavad olema jätkusuutlikult rahastatud,» tõdes Reitelmann. «Selle kahe nädala jooksul saab naine vabalt kasutada advokaati ja koos mõeldakse, kas ta tahab näiteks lahutada ja mis on tagajärjed.»

Kõige tähtsam ongi Reitelmanni sõnul, et sellist abi pakutakse, samas kui meil on mindud seda teed, et abi suudab otsida vaid tugev inimene. «Meil on küll suhteliselt palju võimalusi ja asjad on tõesti arenenud, kuid abivajajad ei suuda ise abi saamiseks vajalikke samme astuda,» tõdes ta.


Sina saad aidata. Saada SMS numbril 15151 märgusõnaga Naisteabi ja toeta Tallinna naiste kriisikodu. Ühe sõnumi maksumus on 26 krooni. Kõigi toetajate vahel loosime välja tänuauhindu.





 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles