Mailis Reps: vägistamisohvrit võetakse sageli provotseerijana

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mailis Reps kõneles kogu erakonna fraktsiooni eest öeldes, et tal on uue seaduse pärast piinlik.
Mailis Reps kõneles kogu erakonna fraktsiooni eest öeldes, et tal on uue seaduse pärast piinlik. Foto: Mihkel Maripuu

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liige Mailis Reps ütles täna Tallinnas Mustpeade Majas toimunud ümarlauas, et naistevastase vägivallaga võitlemist takistab muu seas ka politsei kriitiline suhtumine vägistamisohvritesse.

«Kui vägistamisjuhtumi puhul hakatakse ohri tausta ja partnerite arvu uurima, püütakse teda välja tuua kui kergete elukommetega, provotseerivalt käituvat inimest, kes selgelt vääris seda,» sõnas Mailis Reps.

Lisaks takistavat naistevastase vägivallaga võitlemist inimeste hoiak, et probleemi pole olemas. Reps tõi näiteks, kuidas ta viimasel ööistungil meeskolleegide suhtumist uuris, millest järeldas: «Vägistamisest teadlikkus on väga madal.».

Poliitikud leidsid diskussiooni käigus üksmeelselt, et naistevastase vägivalla ennetamiseks ja tõkestamiseks võiks vastu võtta eraldi seadused.

Sotisiaaldemokraatlikku erakonda esindanud Sven Mikser ja Keskerakonna eestkostja Evelyn Sepp kinnitasid, et Eesti vajab kindlasti naistevastase vägivalla seadust. Isamaa ja Res Publica Liitu esindav riigikogu liige Liisa-Ly Pakosta sõnas, et inimõiguste rikkumiste kõikide ilmingute tuleb vastu seista.

Naistevastase vägivalla seadust pidas ta aktsepteeritavaks juhul, kui seaduse sisu ei hakka naiste huvide vastu töötama. Erakond Eestimaa Rohelised esindaja Toomas Trapido rõhutas, et hoiakuid tuleb hakata kujundama maast madalast: «Tihti on seaduste nimedel sümboolne mõju. Selles mõttes võiks naistevastase vägivalla vastane seadus olla, aga peame tegelema ka vägivalla juurtega.»

Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Tuuli Ploom märkis, et ka praegu saab iga vägivalla ohver esitada politseile süüdistuse, mis võetakse menetlusse.

Lisaks rõhutas ta, et väärkoheldud naise naabritel ja tuttavatel on olukorrast teades alati võimalus, kui mitte kohustus, süüdistuse esitamiseks. Samuti tõi Ploom välja lähenemiskeelu taotlemise võimaluse, mida kasutatakse üha enam.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles