Kõige viletsamad dieedinipid, mida toitumiseksperdid on kunagi kuulnud

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Vida Press

Tänapäevases kiirelt muutuvas maailmas tuleb infot erinevate dieetide ja toitumistrendide kohta nii palju, et raske on aru saada, mis on kõige parem. Ütlevad ju erinevate dieetide pooldajad, et just nende valik on ainus õige lahendus, kuidas kaalu langetada. 

Igaühele oma ja lõpuks tuleb proovida nii üht kui teist, et leida endale sobivaim lahendus. Siiski on eksiarvamusi, mis võivad sel teel takistuseks osutuda. Greatist uuris kogenud toitumisekspertidelt, kas neile on hakanud silma sääraseid nõuandeid, mille levitamine tuleks ära keelata. 

«Ära söö pärast kella kaheksat õhtul.» 

Doktor Lisa Moskovitzi sõnul ei ole see alati võimalikki, eriti siis, kui näiteks õhtul tehakse veel trenni. Tema soovitusel tuleks õhtuti vaid jälgida seda, et suupiste oleks väike ja ei ületaks 500 kilokalorit. Samas pole see sugugi ohtlik, kui viimase söögi aeg jääb pärast kella 7, 8 või isegi 9 õhtul. Kui selle toidukorraga ei ületata päevast kalorinormi ja see pole väga rasvane, ei vii see kaalutõusuni.

«Kui kõht on tühi, näri nätsu või sellerit.» 

«Näljamärguannete ignoreerimine ei aita kaalust alla võtta,» ütleb doktor Jamie Schwartz Cohen, kelle selgitusel võib enda näljutamine tuua hoopis vastupidise tulemuse, sest need, kes näljasena ei söö, söövad pärast veel palju rohkem. «Isegi siis, kui üritad maha võtta, peaks suure nälja korral sööma mingi toitainerikka vahepala, milles on kiudaineid ja valke.» Selleks ei sobi väga kalorivaene suutäis nagu sellerivars, mis ei aita sugugi kõhtu täita. Hoopis teisiti mõjub seller aga siis, kui see torgata näiteks maapähklivõi sisse. Nätsu närimine võib aidata tähelepanu mujale juhtida siis, kui tegu on ainult söögiisu, mitte tühja kõhuga. 

«Söö vähem ja tee rohkem trenni.»

Doktor Yoni Freedhoff omakorda peab kõige rumalamaks levinud soovitust kaalu langetamise nimel lihtsalt vähem süüa ja rohkem liikuda. «See on sama kasulik, kui öelda rahamuredes sõbrale «osta odavalt ja müü kallilt» või öelda depressioonis inimesele «ole lihtsalt rõõmsam!»,» on ekspert veendunud. «Mida kauem usutakse, et rasvumise probleem on individuaalne ja ainult enesest sõltuv, seda kauem me peame ka ootama, et rasvumise protsent ühiskonnas väheneks. Kui kaalulangetamine oleks nii lihtne, oleks kõik saledad.»

«Joo tavalise koola asemel dieetkoolat.»

«Ma ei ole limonaadi fänn,» tõdeb doktopr Mitzi Dulan, «aga ma ei ole ka dieetlimonaadides sisalduvate kunstlike magusainete fänn. Uuringud on näidanud, et dieetlimonaadi joomist on seostatud metaboolse sündroomi ja teise tüübi diabeedi kõrgema riskiga. Joo hoopis vett või rohelist teed.»

«Ära söö süsivesikuid.»

«See soovitus ajab mind endast välja. Keegi ei tohiks kunagi soovitada kellelgi ühe toidugrupi täielikku välja jätmist, eriti kui soovitakse pikemas plaanis edukas olla,» leiab doktor Keri Gans. «Selle asemel tuleks hoopis soovitada, kuidas valmistada oma lemmiktoitusid - nagu pastat, saia ja kartuleid - tervislikumal kujul.»

«Pea paastu, küll siis ka kaal langeb.»

«Neerud ja maks saavad keha puhastamisega ilma paastu abita väga kenasti hakkama,» ütleb doktor Dana Angelo White. «Enda näljutamine ja paastumine või kahtlaste segude joomine teeb seedesüsteemile palju kurja. Jah, su kaal võib langeda, aga nii juhtubki, kui ei söö! Siis kui hakkad jälle inimese kombel sööma, tuleb kaal ka tagasi.»

«Ära söö suhkrut.»

Doktor Elisa Zeid jällegi on märganud, et paljud peavad kõige suuremaks vaenlaseks suhkrut. «Tõsi küll, et paljud liigsed kalorid saadakse lisatud suhkrutest - lauasuhkru, siirupi, kommi ja kõiksugu maitsestatud toitude näol, mis võib kaalu tõsta ja soodustada kehakaaluga seotud haiguste nagu näiteks diabeedi teket. Aga kõiki suhkruid ei tasu panna ühte patta! Looduslikud suhkruallikad nagu näiteks puuviljad ja maitsestamata piimatooted pakuvad palju teisi olulisi toitaineid, mida keha vajab.»

«Küllastunud rasvade pärast ei pea muretsema.»

Doktor Joel Fuhrman lisab omalt poolt, et kuigi nüüd räägitakse jälle palju rasva kasulikkusest, siis on neid, kes ei ole süvenenud, milline rasv tegelikult kasulik on. «Hoolimata pealkirjadest, ei ole küllastunud rasvad ikka veel soositud,» selgitab ta. «Need tõstavad ikkagi kolesterooli taset ning suurendavad südamerabanduse ja vähi riski. Ainsad toidud, mis sisaldavad küllastunud rasvu, ja aitavad südamehaigusi vähendada ning eluiga pikendada, on pähklid ja seemned.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles