Tõenäoliselt tunned sa vähemalt ühte inimest, kes on hädas ärevushäirega. See ei ole lihtne probleem, mida mõista, aga siin on viis olulist punkti, mis sind mõistmise teel aidata võivad.
Viis tõsiasja, mida igaüks võiks ärevuse kohta mõista
12. jaanuar 2016, 12:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ärevushäired võivad mõjutada nii füüsiliselt kui vaimselt
Sa vihastad, kui ärevushäiretega võitlev kolleeg taas haiguspäeva võtab? Saad kurjaks, et sama murega hädas sõber viimasel hetkel plaanid tühistab? Tõmba hinge ja püüa mõista, et ärevushäired võivad inimest mõjutada nii füüsiliselt kui vaimselt.
Ärevushäire pole püüd tähelepanu saada
Inimesed, kes oma ärevushäiretest avalikult räägivad ning ei varja oma sümptomeid, ei otsi tähelepanu. Nad lihtsalt tahavad, et neid ja nende haigust paremini mõistetaks. Tõenäoliselt ei huvita neid üldse mingisugune tähelepanu, see võib olla üks asjadest, mis neid lämmatab. Ära pea neid seetõttu draamakuningannadeks.
See ei tähenda, et tegu on nõrga inimesega
Ärevushäire ei muuda inimest nõrgaks ega inimesena vähemväärtuslikuks. Igaüks tunneb ühel või teisel ajal elust ärevust, nii et ära pea inimesi, kel see konkreetne haigus, kuidagi halvemateks.
Ärevushäire ei võrdu introvertsusega
Oluline on mõista, et mitte ainult introvertsed inimesed ei kannata ärevushäirete all, ka ekstraverdid võivad sama deemoni küüsis olla. Kui sul on ärevushäire, ei taha sa alati kodust välja minna, sest maailmaga hakkama saamine tundub võimatu. Püüa nende inimeste otsuseid mõista, ilma sildistamata.
Korraga võivad kimbutada nii ärevus kui ka depressioon
Üsna sageli kõnnivad need kaks vaimse tervise probleemi käsikäes.
Allikas: Higher Perspective