Krõbe külm ravib haigusi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
11. jaanuar 2016 09:35
Krüoteraapia kogu kehale. | FOTO: Vida Press

Külmetamist me enamasti pelgame, kuid on haigusi, mille korral saab krõbedast külmast hoopiski leevendust.

Muidugi ei maksa pakaselisel talvepäeval omaenese tarkusega lumehange istuma minna, vaid võtta külmraviseansse spetsialisti soovitusel ja jälgimise all.

Külmravi- ehk krüoteraapiaprotseduure tehti juba 17. sajandi alguses ning seda, et lumi ja jää vaigistavad valu, teadis Hippokrates, kes arstiteadusele aluse pani, juba tuhandete aastate eest. Tänapäevalgi haarame jahutava jääkoti järele, kui oleme ennast valusasti ära löönud. Külmravi on seegi.

Toila Spas on külmkamber ehk krüosaun tegutsenud juba kümme aastat. Välja näeb see nagu püstine solaarium, kuid temperatuur on seal 130–150 külmakraadi. Klara Azarnova, ASi Toila Sanatoorium raviosakonna juht, ütleb, et hoolimata hirmutavatest külmakraadidest ei ole selles külmkambris võimalik ennast ära külmetada, sest üks raviseanss kestab maksimaalselt 3 minutit.

Azarnova selgitab, et külm on nii kosmeetilise kui ka raviefektiga. Teame ju, kuidas õuest külma käest tulles nahk punetab ning olemine on muutunud värskemaks ja reipamaks. Sama on ka krüosaunaga – see kiirendab ainevahetust, paneb vere kiiremini liikuma ja toniseerib organismi.

Kuidas külm organismile head teeb?

Organism hakkab külmaga tootma endorfiine, mida kutsutakse ka õnnehormoonideks. Sellepärast kaovad valud ja pärast raviseanssi tunneb inimene ennast õnnelikult ja hästi. Mõnes mõttes on külmravi nagu šokiteraapia. Klara Azarnova sõnul ei ole võimalik krüosaunas haigeks jääda, sest õhk selles on küll külm, kuid väga kuiv. On oluline, et sauna ei mindaks märja nahaga (näiteks pärast basseinis ujumist) ning ka juuksed peavad olema kuivad.

«Esimesel korral inimesed tihti pelgavad külma kätte minna ja tõesti, 150 miinuskraadi tundubki väga külm. Eriti külmetavad need kohad, kus on probleem, sest seal on verevarustus nõrgem. Kambrist välja tulles võib neis kohtades tunda kuumust ja justkui nõelatorkeid,» kirjeldab Azarnova.

Maksimaalselt kestab üks raviseanss 2–3 minutit, kuid esimesed protseduurid on lühemad – alustatakse 1,5 minutist. Edaspidi pikendatakse külmravi kestust 15 sekundi võrra, kokku soovitatakse võtta 10–15 protseduuri.

Milliste haiguste korral on külmravist abi?

Külmast pole abi mitte ainult neil, kes tahaksid nooremad ja värskemad välja näha, vaid ka paljude krooniliste haiguste põdejatel. Näiteks saab külmaga turgutada nõrgavõitu immuunsust ning saada leevendust allergiate ja mitmete nahaprobleemide, nagu ekseemi ja psoriaasi korral. Ammusest ajast on teada, et külm toob leevendust liigesehaigustele (artriit, artroos), suurendab liigeste liikuvust ja võimaldab ka liigesehaigetel elada aktiivsemalt. Et külm stimuleerib vereringet, võivad mehed külmravist abi saada ka potentsiprobleemide korral. Kuigi tõsi, Azarova sõnul mehed natuke kartvat külmasauna minna.

Nagu kõikidel raviprotseduuridel on ka külmravil vastunäidustusi. Seda ei soovitata rasedatele, külma kätte ei tohi minna palavikus olles ega ägedat viirushaigust põdedes. Krüosauna ei soovitata ka tuberkuloosi, diabeedi, südame-veresoonkonnahaiguste, vähi ja veel mõnede tõbede korral.

Mis on lokaalne külmravi?

See on mõeldud ägedate põletike ja tugeva valu leevendamiseks. Spetsiaalse aparaadi abil ravitakse valulikku piirkonda. Külmravi toimib põletiku vastu närvisüsteemi kaudu, pidurdades põletiku mehhanismi. Eristatakse lühikrüoteraapiat (kestus alla 3 minuti), kus toimub koe pealispinna jahutamine, ja pikka krüoteraapiat, kus 3–10minutilise protseduuri käigus alandatakse lihasesisest temperatuuri. Neid protseduure tehakse näiteks Ida-Tallinna keskhaigla taastusravikliinikus.

Külma abil saab lahti ka konnasilmadest ja soolatüügastest, mida 5–45 sekundi jooksul vedela lämmastikuga külmutatakse. Ka see protseduur kuulub krüoteraapia hulka.

Vaata ka teisi tervise ja liikumisega seotud artikleid www.liigume.ee lehelt!

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL