Perekeskuse Sina ja Mina pere- ja paarinõustaja Meelike Saarna tõdes, et tülid kuuluvad lahutamatult elu ja paarisuhete juurde ning andis nõu, kuidas neid edukalt lahendada, et nii partnerid kui suhe ellu jääksid.
Kuidas partneriga tülitsedes ennast ja suhet tervena hoida?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saarna selgitas, et lahendamata probleemid, rääkimata jäänud olulised teemad, jagamata tähtsad mõtted ja tunded – kõik need lõhuvad suhet ja kaugendavad paari teineteisest. Samal ajal mõjub probleemide edukas lahendamine, jagatud valu ja üheskoos ületatud raskused paarisuhtele enamasti lähendavalt.
Konflikti lahendaminegi on omal moel valu jagamine: kumbki peab saama öelda, mis talle ei sobi, haiget teeb, tema väärikust riivab ja kui mõlemad on nõus teist kuulama-mõistma, siis leitakse võimalus koos ühise lahenduse poole liikuda, kinnitas nõustaja.
Kui õpitakse koostööd tegema ka keerukates olukordades, on suhetes vähem pinget ning muret, et «mis siis saab, kui me tülli pöörame». Vahel arvatakse, et õnnelikud on need paarid, kes ei riidle. Saarna sõnul kuuluvad tülid-konfliktid siiski lahutamatult elu ja suhete juurde.
«Konflikt on nii mõneski mõttes tõe hetk suhetes. Neil paaridel, kes ei põgene oma probleemide eest, ei pelga neile vastu astuda ja püüavad konstruktiivsete lahenduste poole, on ka palju suurem tõenäosus õnnelikuna kokku jääda.»
Konflikti tasub ennetada
Kõige tõhusam konflikti ärahoidmise viis on teiste jaoks arusaadav olla, rõhutas nõustaja. See tähendab käitumisviisi, kus igal võimalusel – aga eriti olulistes küsimustes – öeldakse välja oma tunded ja mõtted, vajadused, arvamused ja eeldused. «Väga paljud konfliktialged peituvad vääritimõistmises, valedes tõlgendustes, eelduses, et «ta teab nagunii, mida ma mõtlen» või «ma tean küsimatagi, mis ta arvab».»
Saarna sõnul tuleks märgata esimest konflikti-idu - see on tavaliselt peidus ebamugavustundes, mis tekib mõne suhtlemissituatsiooni järel. Tunded on tähtsad, seega ei maksa neid tagaplaanile ega alla suruda.
Häiriva või haigettegeva seiga puhul on esimene ravi rääkimine: oma mõtete ja soovide avaldamine partnerile, kellega seoses need tunded kerkisid, kokkulepete tegemine, et ennetada järgnevaid intsidente ja püsivama arusaamatuse teket, selgitas nõustaja.
«Jättes konflikti-idud tähelepanuta, neid peites ja eitades laseme konflikti lumepallil märkamatult aina kasvada. See olukord lõpeb tihti emotsionaalse plahvatusega, mis võib suhtele purustavaks saada.»
Alati ei ole võimalik tüli ära hoida
Saarna märkis, et konflikt tekib reeglina olukordades, kus tunneme midagi väga tähtsat ohus olevat, olgu see siis meie vaimne ruum, põhimõtted või vajadused. Konfliktiga kaasnevad tugevad emotsioonid, agressiivsuse tõus ja ohutunde teke, tähelepanu ja paindlikkuse ahenemine, objektiivsuse vähenemine ja manipuleerimise suurenemine, kirjeldas ta ning lisas järelduse: «Pole midagi imelikku selles, et me konfliktiolukorras uksi prõmmime, häält tõstame, kipume kasutama jõudu, nutame jne.»
Nõustaja sõnul on inimesel väga raske end kontrollida, kui emotsioonid on laes. Seega peab ennekõike laskma emotsioonidel jahtuda ning alles siis asuma tüliküsimuse lahendamise juurde.
Enese tundmine on ka üldisemalt hea asi, aga eriti ilmneb selle vajalikkus tundeküllastes olukordades, tähendas ta. «Kui inimene teab, mil moel ta mingis olukorras reageerima kipub ning soovib seda muuta, on esmalt abi normaliseerimisest (see on OK, kui ma suurest pettumusest asju loobin) ja teisalt enda korrale kutsumisest (stopp, hinga rahulikult, ära ütle kõike, mida sülg suhu toob), nii on kergem olukorrast väärikana väljuda.»
Just ülemäärased emotsioonid ja subjektiivsus takistavad meid konflikti tõhusalt lahendamast, märkis Saarna. Teadlikkus oma tunnetest ja nende juhtimise oskus on konfliktis määrava tähtsusega: «Kui saad aru, et sul on oma tundeid raske talitseda ja sa ei suuda neid juhtida, on targem loobuda püüdest konflikti kohe lahendama asuda. Aja maha võtmine sellises olukorras on absoluutselt vajalik.»
Näiteks tõi ta näite, et uksest välja tormamine konflikti käigus on tegelikult üks viis aega maha võtta ja rahuneda. Oluline on, et siis, kui rahunetud ja tagasi tuldud, julgetaks teema ka uuesti üles võtta. «Tülide matmine algabki tihti sellest, et pärast time out´i ei söandata asjast rääkida, sest «praegu on ju kõik jälle rahulik» ja kardetakse uut tüli. Nii nad kuhjuvadki – kuni järgmise kokkupõrkeni.»
Austuse ja kuulamiseta konflikti ei lahenda
Konflikti lahendamine algab nõustaja sõnul kokkuleppest: «me mõlemad soovime seda, kumbki oleme valmis pingutama, teineteist kuulama, teise vajadustega arvestama.» Teineteise ärakuulamine aitab mõista partneri vajadusi ja tema sügavamate soovide sisu.
«Omi seisukohti väljendades tuleks kummalgi püüda oma vajadusi, õigusi ja tundeid võimalikult selgelt väljendada, rääkida otse ja pigem lühidalt, nii ollakse teisele paremini arusaadav.»
Respekt teise inimese vastu on vajalik igas suhtlemisolukorras, kuid konflikti lahendades on see lausa möödapääsmatu, rõhutas Saarna. «Kuigi konflikti puhul kipume isegi armastavat abikaasat võtma paratamatult kui vastast või isegi vaenlast, siis mõlemat rahuldavat lahendust leida püüdes tuleks teise osas olla nii hinnanguvaba kui võimalik.»
Vaatamata sellele, mida ja kui palju teine sinu hinnangul sulle kurja on teinud, tuleb ta tunnistada endaga samaväärseks, märkis Saarna. Oluline on ka hoiduda süüdistustest, sest süütunne paneb inimese lukku – ta ei kuule enam teise valu, sest asub ennast kaitsma.