Viis levinud müüti toidust paljastatud

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Näib, et kuhu iganes satud, võib kuulda või lugeda toitumisalaseid soovitusi. Mõnel juhul põhineb info aga pigem müütidel kui teadusel – sel juhul võivad kuulda võetud nõuanded hoopis inimese soovidele vastu töötada.

Dietoloog Kristin Kirkpatrick, kes on täheldanud ka enda klientide seas mõningate kuulda võetud toitumisreeglite rakendamisel tulemustes pettumist, lükkas ümber viis enamlevinud toiduga seotud müüti, kirjutas HuffingtonPost.com.

Süsivesikud

Teame kõik vähemalt ühte inimest, kes süsivesikutest suure hirmuga hoidub. Süsivesikutevaene dieet on teatud haigusseisundite puhul küll vajalik, kuid pole soovitatav kõigile. Pealegi muutuvad rasvadeks kõik toitainete rühmad, mida energiana ei rakendata, sõtlumata sellest, kas tegemist on valkude, rasvade või süsivesikutega.

2002. aastal analüüsisid uurijad enam kui 10 000 ameeriklase toitumist, mis rühmitati süsivesikute manustamise alusel. Selgus, et kõige rohkem sahhariide tarbinutel oli üldine toidust saadud kalorite hulk kõige madalam ning normaalkaalus püsimine tõenäolisem.

Lisaks leiti 2010. aastal avaldatud artiklis, et vähemalt kolm korda päevas täisteratooteid söönud täiskasvanud tarbisid märkimisväärselt vähem suhkruid, küllastunud rasvu ja kolesterooli ning nende toitumine oli kokkuvõttes tervislikum.

Selgelt on tõendatud, et süsivesikute ühendid on tervisele ja kehakaalule kasulikud. Selle asemel, et neist täielikult loobuda, võiks toidulaual asendada lihtsad süsivesikud (eeskätt mono- ja disahhariidid) polüoosidega. Viimaste seedimine võtab rohkem aega ja hoiab seega täiskõhutunnet kauem, mis aitab päeva jooksul vähem süüa. Sellised süsivesikud sisalduvad näiteks kaunviljades, tärkliselistes köögiviljades ning täisteraleivas ja –helvestes.

Õhtul söömine

2003. aastal analüüsisid uurijad poole tuhande täiskasvanu toitumismustreid ning leidsid, et söömise ja magamamineku vahele jääv aeg ei ole seotud ülekaalulisuse riskiga. Kalorid jäävad samaks olenemata, kas need saadakse kätte kell kuus või kell kümme õhtul. Kõige olulisem on, kui palju kaloreid tarbitakse päeva jooksul.

Siiski ei soovita dietoloog väga hilja õhtul süüa, kui just öises vahetuses ei töötata. Kuna õhtupoole inimese aktiivsus langeb, siis on neid üleliigseid kaloreid raskem põletada, kuid põhimõte seisnes selles, et kalorite tarbimist tuleb kogu päeva jooksul jälgida. Võtmetähtsusega on süüa päeva jooksul viis väikest portsjonit (alustades tugevast hommikusöögist), selle asemel, et kella kuueni õhtul toitu sisse ahmida ja siis lõpetada.

Uusaasta lubadused

Pühad on lähenemas, mis tähendab rohkem pidusid, õhtusööke ja eelkõige toitu. Aasta lõpul on enamik inimesi valmis lõdvaks laskma, mõeldes, et see jääb nende viimaseks patustamiseks ja uuel aastal hakatakse tervislikult toituma. Paraku kordub selline lubadus igal aastal.

Aastal 2000 uurisid teadlased ligi 200 inimese pühadeaegse kaalutõusu mustreid ning leiti, et pühadel kaalule lisandunud kilo või paari poldud aasta jooksul täielikult maha võtta suudetud. Seega võib kaalutõus küll väike olla, kuid tihtipeale püsiv. Sel pühadehooajal tasuks ehk tänavusest uusaasta lubadusest kinni pidada.

Külmutatud puu- ja köögiviljad

Külmutatud puu- ja köögiviljad on üldjuhul külmutatud küpsuse tipul, mistõttu oleneb nende tervislikkus ostmise ajast. Talvel võivad värsked viljad vähem toitaineid sisaldada, mis vähenevad, kuna poodi jõudmiseks peavad tooted läbima sadu või tuhandeid kilomeetreid. Uuringud näitavad, et talvel väheneb puu- ja juurviljade tarbimine – seega võiks lisaks osta külmutatud segusid, et vajalikud toitained külmakuudel kätte saada.

Maast võetud toit

Aastal 2006. katsetas uuringurühm «viie sekundi reeglit» – idee seisneb selles, et maast võetud toitu on ohutu süüa, kui see korjatakse üles viie sekundi jooksul. Selgus, et tüki suitsuvorsti üleskorjamisel kivipõrandalt kandus sealt toidule üle 99 protsendi bakteritest. Toidust pidavat olenema, kui palju baktereid sellele külge jääb. Jäätise mahapillamisel tasuks see igal juhul sinna jättagi.

Edasiste uuringute põhjal oleneb puhtus ka põranda tüübist. Vaibalt ja plaatpõrandalt leiti rohkeim baktereid. Igal juhul – kui väga soovid maha kukkunud toitu veel süüa, siis pese see enne suhu pistmist vähemalt üle.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles