Me kohtame elus tuhandeid inimesi, kuid mõned neist osutuvad erilisemateks kui teised. Mis on see salajane valem, kuidas me inimesi enda kõrvale valime?
Õnneliku suhte salavalem
17. detsember 2015, 15:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bright Side uuris psühholoog Irina Chesnovalt, mis võib olla meie valikute taga. Kui meil mõnikord on raske aru saada, miks just see või teine inimene meie jaoks atraktiivne tundub, siis põhjus võib peituda lapsepõlves. Meisse on talletunud mälestused inimestest, kes meid kujunemisaastatel mõjutasid: vanemad, sugulased… Need pildikesed on segu mälestustest ja kujutlustest, aga me seostame neid armastusega, mida me lapsena mõistsime ja tundsime. Kui me kohtume kellegagi, kes kuidagi nende mälestuste ja piltidega haakub, me ei saa jääda ükskõikseks. Me oleme intrigeeritud, erutatud ja suure tõenäosusega armume.
Psühholoogias on ka välja käidud mõte, et partner, kelle me valime, on parem versioon meie vanematest. Tavaliselt see inimene meenutab mingil teatud viisil meie vanemaid ning seetõttu me oskame temaga läbi saada. Samal ajal teised osad sellest inimesest ei ole mitte üldse meie vanemate moodi ja see on meie jaoks põnev ja tore. Kui me lapsepõlves aga haavata saime, võib armastav inimene olla see, kes need haavad parandab ja alateadlikult me temas just seda otsime.
Kahe inimese vaheline suhe on elusorganism, mis pidevalt areneb ja võib vahel haigeks jääda. Haigusest võib paraneda, aga lõpuks võib see organism ka surra. Suhte alguses oleme me oma tunnetesse uppunud ja ei märka teise juures mingeid vigu. Nad tunduvad meile ideaalsed. Varem või hiljem aga meie silmad avanevad ning me näeme tavalist inimest koos tema vigadega.
Sel juhul me võime käituda kahel viisil: me võime minna lahku, olla pettunud ning hakata otsima järgmist «ideaalset» inimest. Või me õpime kompromisside kunsti, austame erinevusi, aktsepteerime ebatäiuslikkust ja lubame teineteisel olla mitteideaalsed. On väga oluline mitte püüda oma partnerit muuta, sest tema omadused olid just põhjuseks, miks me nad üldse enda kõrvale valisime.
Õnneliku suhte saladusteks on suhtlemine, nõustuv interaktsioon (st teise mitte süüdistamine ja manipuleerimine), ühine soov kompromissideks ja valmisolek valulikest asjadest rääkimiseks.