Lugeja kirjutab: miks ma tahan maha võtta

Foto: Vida Press

Postimehe naisteportaali lugejamängust võtab osa Kadi, kes kirjeldab hetke, mil mõistis, et ei taha enam olla ülekaaluline.

Ärkasin ühel hommikul varakult, et endale unistuste kleit osta. Olin pabinas ja õhinas, sest see oli kohe-kohe juhtumas. Olin oma esimesele kleidile ammu mõelnud, kuid varasemalt kartsin uusi asju proovida. Arvasin et mulle ei sobi selline stiil, et see ei tee mind naiselikuks. Arvasin, et mind jäetakse kõrvale, sest sellised asjad ei sobi mulle. Kuid minu sees käis miski klõks, mis ütles, et nüüd on minu kord. Minu enda võimalus olla ilus. 

Muinasjutus oli see maagiline, kuid päriselt üsna halb lugu. Alles poodides, kui üritasin omaenda kleiti leida, sain aru, et paljud neist kleitidest olid mulle väikesed, tegid mind veel suuremaks või jätsid minust lihtsalt inetu mulje. Siis sain aru, et midagi peab muutuma. 

Lugesin teiste lugusid, kuidas neil õnnestus kaalust alla saada ja see innustas mind niivõrd, et ostsin endale oma esimesed jooksutossud, esimesed hantlid ja esimese treeningmati, millel lihtsamaid harjutusi teha. Motivatsiooni mul oli, tahet ja tugevust samuti. 

Kõigepealt hakkasin rohkem kõndima, käisin lapsega jalutamas, mängisime õues palli. Tegin aktiivsemalt igapäevaseid tegevusi, et vähem paigal olla ja see oli pealekauba veel lõbus. 

Ühel hommikul, kui hakkasin tavapäraselt trenni tegema, lõi põlve valu sisse. Selline valu, et enam püsti olla ei saanud. Põlv oli nõrk ja pidin istuma. Alguses arvasin, et tegin ehk mingi järsu liigutuse, mille pärast see juhtus, kuid üsna pea sain aru, et valu lõi sisse isegi tavalisi koduseid toiminguid tehes, kui pidin kükitama või kummarduma. Otsustasin kohe peale seda, et tuleb arstile näidata. 

Nüüd varsti ongi see päev, kui istun arsti ukse taga. Kuid põhjus, miks kirjutan, on siiski see, et tahan iseenda pärast ja iseendale muutuda. Võtsin sellise teekonna ette, sest poodidest ei saa enam korralikult riideid osta. Paljud riided teevad mind suuremaks, kõht jääb ette, sangad paistavad välja ja kaaluga on seotud veel lugematul hulgal muid põhjuseid, miks endale riideid ei leia. Ma ei saa osta isegi korralikult pesu, sest mõõdud ei sobi omavahel kokku. 

Ma olen alati endasse uskunud. Tean, et olen tegelikult väga ilus ja omapärane inimene. Ütlen seda endale iga päev, kuid ma tean, et ma pean pingutama, et ühel päeval omale see imeline kleit osta. 

Kaks rasedust on mind palju muutnud ja oma töö teinud, kuid olen õnnelik, sest need on võitluse jäljed. Siin pole midagi häbeneda ega midagi vihata. Peeglisse vaatan kogu aeg uhkusega.  

Ma ei proovi muutuda lihtsalt sellepärast, et olen natukene ülekaaluline, vaid tahan muutuda, sest ülekaal teeb minu tervise halvemaks. Ma ei saa teha asju, mida tahaksin teha. Tahan muutuda, et saaksin lubada endale asju, mis mulle meeldivad. Imelihtne, kuid sügavamõtteline põhjus.