Vahtre tooks tegeliku ebavõrdsuse võrdsuse asemele

Alo Raun
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Urmas Nemvalts

Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva riigikogu liikme Lauri Vahtre sõnul oleks aeg loobuda meeste-naiste võrdsuse loosungist ning võtta eesmärgiks tegeliku ebavõrdsuse saavutamine.

«Naiste (ees)õigustega tekib küsimus, kui kaugele minna. Sookvoodid valitsusele ja riigikogule? Hea küll, aga miks siis mitte autoremondilukkseppadele? Või sillaehitusinseneridele?» kirjutab Vahtre tänases Postimehes ilmunud arvamusloos.

«Kui Naine Köögis on aegunud seksism, siis miks Mees Garaažis nii lahkelt lubatud on?»

Rahulik arutelu on tema sõnul raskendatud, sest ammuilma on nendes valdkondades lendu lastud maailma kõige alatum loosung, mille abil juba vana Marx pool inimkonda hulluks ajas: «Teile tehakse liiga!»

«Naistele on sada aastat sugereeritud: teile tehakse liiga,» kirjutas Vahtre. «Jah, vahel tõesti. Aga kas rohkem kui meestele? Või lastele? Või vanadele? See on juba iseküsimus.»

Tema sõnul tuleks rahulikult arutleda, kas ikka või kui palju.

«Kas tööde jagunemine meeste- ja naistetöödeks on liigategemine? Või pehmemalt: millistel juhtudel see on põhjendatud ja millistel juhtudel ebaõiglane, ning kui viimast, siis kumma sugupoole suhtes?»

Vahtre hinnangul on liigategemise-postulaat juba nii juurdunud, et kannab arutluse ratsionaalselt pinnalt vältimatult emotsionaalsele.

«Vägivallasüüdistustest solvunud mehed valavad vastu: ei, hoopis meile tehakse liiga! Te ajate meid noorena hauda! Arutelust saab sõim.»

Riigikogulase väitel on see hoopis arutu, sest mehed ja naised vajavad teineteist, nad ei saa teineteiseta sündida ega inimeseks olla. «Mehed ja naised on loodud teineteist täiendama, mitte teineteist sõimama.»

Tema sõnul takistab arutelu ka võrdõiguslaste silmaklapistatus.

«See on põhiolemuselt marksistliku maailmapildi sügav pseudoreligioossus, mis eelistab näha maailma dogmade, mitte faktide peeglis,» leidis Vahtre.

Tema väitel on pahempoolne, end humanistlikuks pidav kultuuri-establishment aastakümneid edukalt maha vaikinud kümneid ning võib-olla sadu tõsiseltvõetavaid uurimusi meeste ja naiste sünnipäraste erinevuste kohta.

«Dogma ütleb: meeste ja naiste erinevused on sisse kasvatatud, kõik soorollid on kultuurist tingitud, mingeid psüühilisi, intellektuaalseid ega emotsionaalseid erinevusi ei ole,» leidis ta.

Nentida, et tüdrukud kipuvad eelistama nukke ja huulepulki, poisid aga autosid ja vibupüsse, olevat vale, seksistlik jne.

«Paraku on need dogmad ise valed ja seda on võimalik tõestada. Küsimus on, kas tõde kedagi huvitab. Võiks ju huvitada,» märkis Vahtre.

Alustades võrdõiguslikkusest asuvad dogmaatikud tema sõnul kohe tegelikku võrdsust nõudma. «Mis on täiesti lapsik. Inimesed on erinevad, ja võrdsete õiguste tulemuseks peabki olema tegelik ebavõrdsus.»

Tegeliku võrdsuse saavutame tema hinnangul vaid kas üldise õigusetuse või erinevate õiguste abil.

«Näiteks et mina saaksin olla jooksmises võrdne Ksenija Baltaga, tuleks amputeerida kas Ksenija Baltal üks jalg või meil mõlemal mõlemad jalad. Võrdõiguslikkuse tingimustes meist võrdseid jooksjaid ei tule,» leidis riigikogu liige.

«Ma ei leia, et mulle sellega liiga tehakse. Vastupidi, see meeldib mulle. Maailm, kus Ksenija Balta ei tohi joosta kiiremini kui mina, oleks kole.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles