Söö end õnnelikuks!

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Võib-olla oled kuulnud, et haiguse ajal ei tasuks väga palju süüa, kuna sel viisil toidad haigust ega saagi sellest kunagi lahti. Aga kas sa seda oled kuulnud, et ennast on võimalik ka õnnelikuks süüa? See, mida sa tunned ja millised meeleolud sind valdavad, on suures osas seotud sellega, mida sa sööd.

Ilmselt oled juba märganud, et kui sööd hommikuks ainult saiakese ja jood tassi musta kohvi – või jätad hommikusöögi üldse vahele –, siis algab päev üsna ärevalt. Samas kui süüa näiteks keedetud muna ja juua rohelist teed, siis on päeva algus rahulik ja selge, kirjutab Psychology Today.

See, et toit ja meeleolu on omavahel seotud, pole mingi uudis. Aastasadu tagasi soovitasid tervendajad inimestel süüa datleid ja leedrimarju, et tuju parandada ning kasutasid lehtsalatit ja sigurit rahustitena. Kuidas on see võimalik, et mõni toiduaine mõjutab meie meeleolu? Tegelikult sõltuvad meie keha ja aju paljuski sellest, mida me otsustame omale suhu pista. Toit on ka see, mis annab vajalikku «kütet» mõtetele ja emotsioonidele.

Kõik toidud lõhutakse aineteks, mida aju kasutab erinevate ajukemikaalide (dopamiini, serotoniini, melatoniini jne) moodustamiseks. Toit on n-ö toormaterjal stressihormooni ehk kortisooli ja valu leevendavate endorfiinide tootmise jaoks.

Kui su menüüs on palju suhkrut, gluteeni, oomega-6-rasvhappeid ja mürkaineid, siis võib toit tõesti su ajule ja vaimsele tervisele liiga teha. Kahjuks on aga paljude inimeste söögilaud selline, et sisaldab just neid aineid. Selline toitumine põhjustab puhitust, mis võib ajus stressi tekitada. Ka erinevad toiduallergiad või –talumatus võivad mõjutada meie õppimisvõimet, mälu ja meeleolu.

Magusad toidud ja rafineeritud süsivesikud on kõige suuremad süüdlased. Muide, teadlased on avastanud, et suhkur võib mõjutada aju samamoodi nagu sõltuvusttekitav narkootikum, tekitades toiduisu ning endasse tõmbumist, vahel ka depressiooni ja ärevust.

Oluline on seegi, milliseid rasvu sa tarbid. Oomega-3-rasvhapped võivad depressiooni ja bipolaarset häiret leevendada, samas kui transrasvad ja oomega-6-rasvhapped võivad ajule negatiivselt mõjuda.

Scanpix
Scanpix Foto: SCANPIX

Mida tasuks siis süüa, et õnnelik olla?

  • Söö päevas mitu korda – päeva jooksul võiks sul olla mitu väiksemat söögikorda ja nende vahel veel mõned vahepalad. See aitab veresuhkru taset normis hoida.
  • Söö toitainete poolest rikkalikke toiduaineid (puuviljad, juurviljad, kaunviljad, pähklid).
  • Väldi töödeldud toite, sest need võivad tekitada puhitust. Rafineeritud süsivesikute asemel võiksid süüa täisteratooteid.
  • Selleks, et kõht korras oleks, valmista süüa neist toiduainetest, mis sisaldavad prebiootikume (spargel, banaan, küüslauk). Toidulisandina võid tarvitada probiootikume.
  • Söö rohkem toiduaineid, mis sisaldavad oomega-3-rasvhappeid (kala, kreeka pähklid, linaseemneid, lehtköögiviljad). Vähenda oomega-6-rasvhapete tarbimist.
  • Kui vähegi võimalik, eelista orgaanilisi toiduaineid (siis puutub keha mürkainetega vähem kokku).
  • Lase testida, kas sa oled mõne toiduaine suhtes allergiline, siis tead paremini, mida süüa ja mida vältida.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles