Miks on infrapuna parem kui tavaline saun?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
23. november 2015 09:21
  • 1
    Infrapunasaun ajab intensiivsemalt higistama.
  • 2
    Higistamiseks piisab juba 45 kraadist.
  • 3
    Infrapunasaunas käies põletatakse 30 minutiga üle 600 kalori.
  • 4
    Infrapunasaun kõigile ei sobi.
Infrapunasaun | FOTO: Vida Press

Külmal õhtul lõkke ääres istudes tunneme, et õhk on küll jahe, aga meie nägu infrapunase kiirguse toimest hoopis kuum. Sarnaselt töötab ka infrapunasaun, kus sauna seintes eri paigus olevate andurite kaudu toimub kiirgumine kogu kehale. Maailma teaduse ja tehnika areng on teinud võimalikuks päikesekiirguse ühe osa – infrapunase kiirguse – kasutamise tänapäeval väga populaarseks saanud infrapunasaunades.

Näiteks soome saunaga võrreldes on higistamine märksa intensiivsem, vaatamata suhteliselt madalale õhutemperatuurile, sest kiirgus tungib kehas sügavamale kui soome saunas. Infrapunasaun on 21. sajandi saun, seevastu 20. sajandil oli elektrikerisega sauna võidukäik. Selline värskendava toimega saun sobib ka hommikusteks protseduurideks, see on üks põhilisi erinevusi võrreldes tavasaunadega. Veel seisneb erinevus selles, et higistamine toimub intensiivsemalt ja suhteliselt madalal temperatuuril.

Infrapunane kiirgus on spetsiifilise lainepikkusega soojuskiirgus, mis kandub läbi õhu ja soojendab meie keha ilma ümbritsevat õhku soojendamata. Soojus kantakse edasi inimsilmale nähtamatute valguslainete kaudu. Infrapunasaunas toimib kiirgus läbi naha ja soojendab organismi.

Valguskiirgus on silmale nähtamatu, küll aga soojenevad meie nahk ja nahaalune kude:

• pindmine rasvkude,

• lihased ja kõõlused.

Infrapunakiirgus põletab ka nahaalust rasvakihti. Organismi kuumenemine infrapunasaunas stimuleerib higistamist ja mürkainete eraldumist.

Kui kiirgus neelduks veelgi sügavamale, mõjutaks see siseorganeid ümbritsevat rasvakihti. Infrapunasaunas seda ei juhtu. Ultraviolettkiirgusega pole infrapunakiirgusel samuti seost, seega ei põhjusta infrapunasaunas käimine päikesepõletust ega kahjusta nahka.

Infrapunakiirguse mõju organismile

Soojus on infrapunasaunas 40– 60 kraadi, tavasaunas aga kasutatakse kuuma ehk 80– 120-kraadist õhku. Seevastu on higistamine infrapunasaunas ca 3 korda suurem kui tavasaunas. Higistamiseks piisab juba 45 kraadist. Kiirgus ei koorma hingamist, sest puuduvad liigne niiskus ja kõrge temperatuur, ning mõjub organismile rahustavalt, vähendades nii väsimust kui ka stressi. Kabiinis olev madalam temperatuur annab meeldiva kogemuse ja koormab südant märksa vähem. Seepärast on infrapunasaun sobiv ka eakatele inimestele. Kiirgus avaldab positiivset mõju närvidele ja leevendab valu, seega saab nii oma meeleolu ja tervist parandada. Soojenemine saavutatakse küttekehaga, millel puudub radioaktiivne kiirgusfoon.

Higistama hakkame alles 8–10 minutit pärast infrapunasauna minekut, seepärast on soovitatav eelnevalt veidi juua. Soojus tungib 3–5 cm sügavusele kudedesse, kiirgus kutsub esile tugeva higistamise ja nii vabanevad kudedest mitmesugused mürgised ained. Tugev higistamine aitab kehal vabaneda toksiinidest ja muudest jääkainetest ning see vähendab omakorda neerude koormust. Lisaks eritab organism infrapunase kiirguse toimel koos rasvaga ka mõningaid raskmetalle – tsink, vask, elavhõbe, plii, alumiinium, nikkel, tina jt.

Suureneb verevarustus lihastes, hoogustub ainevahetus, mis omakorda parandab organismi immuunsüsteemi. Samuti paraneb lihaste toonus ja rakkude hapnikujuhtivus. Keha soojendamine infrapunakiirtega laiendab veresooni ja stimuleerib vereringet. Regulaarsed seansid osutuvad efektiivseks ka nn külmade jalgade ravimisel. Infrapunasaun mõjub rahustavalt ka närvisüsteemile, ravib kroonilist väsimust, aitab leevendada unetust ning alandab pinget ja stressi. Sportlaste seas on infrapunasaun väga populaarne. Lühikese aja jooksul eraldub lihastest suuremas koguses piimhapet ja see tagabki nn ületreenitusest tekkinud lihaspingete ja lihasväsimuse kadumise.

Väga oluline on enne sauna minekut ja infrapunasaunas olles juua palju vett – kuni 1,5 liitrit –, et higistamine oleks intensiivsem. Rasedatel soovitatakse tavalise poole tunni asemel olla saunas 12 minutit. Kui saunas on liiga palav, tuleks veidi ust avada. Pärast sauna ei soovitata end külma veega pesta. Tervendava toime saavutamiseks on soovitatav saunas käia 2–3 korda nädalas, iga kord 30 minutit.

Kui tavasaunas käies koosneb higi umbes 97 protsenti vedelikust, siis infrapunasaunas on vedelikuprotsent vaid 80– 85 ringis ja ülejäänud 15 – 20 protsenti moodustavad eelnimetatud mürgised ained ja jääkproduktid (rasv, kolesterool, toksiinid, happed) . Nii võib meile tunduda, et infrapunasaunas higistame vähem kui aurusaunas.

Infrapunasaunas käies põletatakse 30 minutiga üle 600 kalori. Optimaalne kasutusaeg ongi 30 minutit korraga ja sauna võib külastada kuni 3 korda nädalas. Tegemist on kogu pere saunaga. Infrapunasaun sobib ka spordiga tegelejatele treeningueelseks soojenduseks ning treeningujärgseks lõdvestuseks. Meeldivaks lõõgastuseks on infrapunasauna paigutatud ka audiosüsteem muusika kuulamiseks.

Infrapunane kiirgus soojendab seda enam, mida tihedam on kude. Tavasaunas kasutatakse inimese kehasse soojuse ülekandmiseks kuuma õhku, seevastu infrapunane kiirgus soojendab organismi kudesid otseselt. Aktiivse higistamise tagajärjel avanevad isegi need poorid, mis pole funktsioneerinud juba mitu aastat. Toimub ka naha nn koorimine, samuti paraneb näo jume ja nahk paistab noorem.

Kehalise aktiivsuse korral laienevad vere- ja lümfisooned, samuti hakkab alanema kehakaal, seevastu südametegevust ei koormata. Lühikese aja jooksul eraldub lihastest ka suuremas koguses piimhapet ehk laktaati ja see tagab ületreenitusest tingitud lihaspingete kadumise. Samuti langeb vere kolesterooli tase ja tulevikus väheneb risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse, langeb ka vererõhk. Protseduur tõstab ka organismi vastupanuvõimet.

Energiakulu 30 min jooksul – nt 68 kg kehakaaluga inimese puhul:

• jalutamine 150 kalorit

• jalgrattasõit 225 kalorit

• tennis 265 kalorit

• rinnuliujumine 300 kalorit

• pikamaajooks 590 kalorit

• sõudmine 600 kalorit

• infrapunasaun 600–800 kalorit.

Infrapunasaunal on organismile palju kasulikke toimeid:

• puhastab organismi mürgistest jääkainetest – toksiinid, nikotiin, kolesterool, aga ka raskmetallid (plii, tsink, nikkel, elavhõbe, alumiinium, tina jt)

• varustab lihaseid hapnikurikka verega, mis aitab kaasa jääkproduktide eemaldamisele

• parandab immuunsüsteemi, ka haavad paranevad kiiremini

• parandab ainevahetust, viib kudedest välja rasva ja vedeliku

• leevendab kroonilist väsimust, lihasvalusid ja stressi

• tugevdab südant ja vereringet

• leevendab südame-veresoonkonna haigusi ja kõrgvererõhutõbe

• parandab oluliselt enesetunnet

• tõstab kasvuhormoonide taset ja naha toonust

• aitab kaasa rasvkoe ja tselluliidi vähenemisele – 30 minutiga 600 kalorit

• ravib liigesepõletikke

• ravib nahahaigusi (psoriaas, ekseem, akne, dermatiit) ja kiirendab paranemist

• ravib haigusi nagu reumatoidartriit, osteoartroos, krooniline kaelavalu

• ravib peavalu, seljavalu, nikastusi

• leevendab hingamisteede haigusi ega koorma hingamissüsteemi

• leevendab vananemisega kaasnevat liigeste jäikust

• lihased lõdvestuvad (sobib näiteks enne ja pärast treeningut)

• kasutatakse ka lihase- ja liigeseprobleemide korral

• tugevdab närvisüsteemi ja rahustab organismi

• parandab naha elastsust ja toonust, stimuleerib rakkude uuenemist

• soojus levib kogu kehas

• aitab vähendada kehakaalu

• hea toime kõrgvererõhutõve algstaadiumis

• tänu madalale temperatuurile sobib ka südamehaigetele.

• Infrapunasel kiirgusel võib olla tervendav toime lihas-, selja- ja liigesevaludele, reumale, diabeedile, artriidile, samuti seedehäiretele.

Foto: Vida Press

Infrapunalained mõjuvad hästi lihastele ja liigestele, samas vähendavad ka lihaskrampide teket ja kergendavad arteriaalseid vaevusi, samuti lihas-, reuma- ja radikuliidivalusid. Infrapunakiirgus on sobiv kasutamiseks ka reumatoidartriidi, osteoartroosi, kroonilise kaelavalu, alaseljavalu ning ealiste muutuste (nt liigeste jäikus) korral. Immuunsüsteemi töö stabiliseerub. Regulaarsed seansid aitavad võidelda külmetushaigustega.

Samaaegselt higi eritumisega toimub organismis liigsest soojusest vabanemiseks veel muutusi:

• südame löögisagedus ja –maht suurenevad

• süda pumpab läbi laienenud veresoonte rohkem verd.

Higistamisega vabanetakse jääkproduktidest, nagu toksiinid, alkohol, nikotiin, kolesterool jt. Seega aitab infrapunasaun tugevdada ka meie südamevereringet, mis on kasulik nii tavainimesele kui ka regulaarselt spordiga tegelejale. Liigsest soojusest vabanemiseks südame löögisagedus ja -maht suurenevad, süda pumpab läbi laienenud veresoonte enam verd.

Infrapunasaunas käimine puhastab nahka ja stimuleerib naharakkude uuenemist verevarustuse ja ainevahetuse paranemise kaudu. Nahk muutub pehmemaks ja siledamaks, paranevad toonus ja elastsus. Samuti paraneb näo jume.

Ka teadlased on tõestanud, et infrapunakiirgus leevendab valu nahapõletuse korral ja kiirendab naha uuenemist. Samuti kiireneb nahahaiguste paranemine (ekseem, psoriaas, nahapõletus, haavad jm). Lihaste ja liigeste raviks on infrapunalampe meditsiinis kasutatud juba aastakümneid. Kiirgus vähendab valu ja laiendab perifeerseid veresooni. Paranenud verevarustus tagab pinges lihaste varustamise hapnikurikka verega ning ainevahetuse jääkproduktide eemaldumise. Olles 45–kraadises infrapunasaunas, paraneb kollageenkiudude venitusvõime umbes 20– 30 protsenti, mis on soodne näiteks liikumisravi läbiviimisel. Koed saavad enam hapnikku, laguained väljutatakse, samuti vähenevad lihaspinge ja liigeste jäikus. Infrapunasaunas kuluvad kalorid, mis aitab omakorda kaasa rasvkoe vähenemisele.

Organism vajab higi eritamiseks energiat – 1 grammi higi jaoks kulub 0,586 kalorit.

USA teadlased on ühes ajakirjas väitnud: «Kõrgenenud temperatuurile mõõduka higistamisega reageeriv ehk keskmise treenitusega inimene võib 30 minuti saunasoleku jooksul kaotada kehakaalust kuni 500 grammi, mis vastab ligikaudu 300 kalorile. Korralikult higistav inimene võib seevastu kulutada keskmiselt 600– 800 kalorit, mis oleks omakorda võrdne ca 10– 15 km jooksmisega. Kuigi kaotatud kehakaal taastatakse vedeliku arvel, kulutatud kalorite hulk ei taastu».

Spordis on infrapunasaun justkui treeningueelne soojendus: väheneb lihaspinge, suurenevad liigeste painduvus ja liikuvusulatus.

Treeningujärgselt

• kiirendab spordiga tegeleja taastumist

• leevendab hapnikuvaegust

• parandab verevarustust

• vähendab lihaspinget ja valulikkust.

Soovitatav infrapunasaunas käimise sagedus on 2–3 korda nädalas, seansi kestus 30 minutit. Kehalise koormuse järgselt aitab infrapunasaun taastumist kiirendada, parandades verevarustust ja aidates ära hoida lihaspingeid ja -valusid. Samuti aitab see ravida kroonilisi tugi-liikumisaparaadi haigusi ning on toeks taastusravis.

Ettevaatusabinõud ja vastunäidustused infrapunasaunas käimisel

Terviseprobleemide korral ja ravimite tarbimisel tuleks kindlasti esmalt konsulteerida arstiga. Kui tervislik seisund infrapunasaunas halveneb, tuleb protseduur katkestada.

Üldised vastunäidustused on järgmised:

• äge trauma

• äge põletik

• südame-veresoonkonna puudulikkus

• südamehaigused

• vereringehäired

• vere hüübimishäired

• tursed

• suured armid

• tundlikkuse häired

• kasvajad

• suhtlushäired

• rasedus- konsulteerida arstiga.

• äge põletik (bursiit, artriit, tendoniit jt), nihestus, põrutus (esimese 48 tunni jooksul mitte minna)

• metallplaadid, kunstliigesed, kirurgilised implantaadid

• valu korral katkestada.

Kui infrapunasaunas istudes enesetunne halveneb, on lihtsaks lahenduseks korraks ukse avamine.

Artikkel ilmus esmakordselt eelmisel aastal ajakirjas Liikumine ja Sport. Vaata ka teisi tervise ja liikumisega seotud artikleid www.liigume.ee lehelt!

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL