Mis juhtub, kui sa ei saa piisavalt vett?

Linda Pärn
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Vida Press

Et organism hästi toimiks, vajame vett. Joo piisavalt, kuid mitte kihisevaid jooke ega alkoholi, sest need keha veepuudust ei leevenda, vaid suurendavad seda veelgi.  

Dehüdratatsioon...

...ehk veetustumine on seisund, kus inimese vedelikutarbimine jääb alla vedelikukaotusele. Kaks kolmandikku meie kehast on vesi. Me kaotame vett kogu aeg – hingates, higistades ja väljaheidetega. Vajame vett selleks, et organismist uhutaks välja mürgid, et toitained jõuaksid kudedesse ja limaskestad kõrvas, suus ja neelus suudaksid oma tööd teha. Kui meie rakud ei saa vett, on tagajärjeks raku stress või surm.

Kuidas tekib?

Inimene on hästi ehitatud, tema organismi vedeliku säilitamise võime on suhteliselt püsiv, aga janu eiramine on siiski kahjulik. Vedelikuvajadus sõltub kehamassist. Täiskasvanu vajab päevas vett 28–38 ml ühe kehakilogrammi kohta.

Üks levinumaid vedelikupuuduse põhjusi on vedelikukaotus higistamisel, kas kuuma ilma või suure füüsilise koormuse tõttu. Vedelikupuudust võivad tekitada ka palavik, kestev kõhulahtisus, polüuuria ehk liigkusemine, oksendamine, teatud kroonilised haigused (nt diabeet).

Vedelikukaotus võib tabada igaüht, kuid eriti ohtlik on see väikestele lastele, rasedatele, vanuritele ja krooniliste haigustega inimestele.

Tunnused

Kergest vedelikupuudusest annavad tunnistust kuiv, kleepuv tunne suus, tulitavad peopesad, unistus ja väsimus (eriti lastel), janu, uriinihulga vähenemine, imikutel üle kolme tunni kuiv mähe, kuiv nahk, uimasus, peavalu, kõhukinnisus, pearinglus.

Raske vedelikupuuduse korral on väga sügav janu, väikelastel väga suur uimasus või nutusus, pisarateta nutt, sissevajunud silmad, beebidel sissevajunud lõge peas, madal vererõhk, kiire pulss, palavik, tõsisematel juhtumitel deliirium ja teadvusekaotus.

Parim viis tuvastada vedelikupuudust on jälgida uriini kogust. Kui uriini tuleb vähe või ei tule üldse, on see signaal vedelikupuudusest. Kui võimalik, tuleks jälgida ka uriini värvi. Kui see on läbipaistev või õrnalt kollakas, on kõik korras – jätka veetarbimist. Kui värvus on kollane, on see signaal kergest vedelikupuudusest. Esimesel võimalusel tuleks juua rohkem vett või spordijooke. Kui uriin on tumekollane ja tundub kuidagi viskoosne, on tegemist tõsise vedelikupuudusega, mis tuleb korvata kohe.

Millal otsida arstiabi?

- Väikelaste puhul kohe, kui kahtlus tekib või kui nad keelduvad vedelikku joomast. 

- Kui kõhulahtisus ja/või oksendamine on kestnud üle 24 tunni. 

- Väljaheites on verd või väljaheide on musta värvi.

- Uriini pole eritunud 12 tundi.

- Vedelikud tekitavad okserefleksi.

- Vedelikupuuduse kergematele tunnustele lisandub kõrge palavik.

Ohtlik veepuudus

Kui vedelikupuudus kujuneb kuumas keskkonnas, ohustab kuumašokk, mille tagajärjed võivad ulatuda letargiast südamerabanduseni. Esineda võivad krambid, sest organismis tekib vedelikupuuduse tagajärjel elektrolüütide hulgas ebakõla, mis ei luba ajul närvisignaale korralikult vastu võtta. Kui vere hulk vedelikupuuduse tõttu väheneb, hakkavad koed jääma hapnikunälga. Kui vedelikupuudus jätkub ja süveneb, võivad tagajärjeks olla kooma ja surm.

Ohustatumad on inimesed, kes ei suuda oma vajadustest alati adekvaatselt teada anda, nagu väikelapsed, samuti vanurid, kel on janutunne aastatega tuhmunud. Vanuse kasvades muutuvad janu- ja näljatunne järjest sarnasemaks. Väikestel lastel aga võib haiguse ajal olla janutunne häiritud ja nad võivad väita, et ei taha juua, kuigi tegelikult peaksid.

Ka need, kes elavad ja töötavad palavas kliimas või kõrgmägedes, on veepuuduse ohus. Ohtlik on sellistes piirkondades ka sportida. Kuum ja niiske kliima takistab higi lendumist, mistõttu nahk ei saa end ise ventileerida. Kestvusalade harrastajad, nagu näiteks pikamaajooksjad või ratturid, peavad vahepeal kindlasti spordijookidega oma vedelikutaset tõstma.

Mida teha?   

- Puhka, tule vilusse ja joo väikeste sõõmude kaupa vett või spordijooki.

- Eemaldu päikese käest ja lõdvenda riideid. Võib ka keha veega piserdada.

- Apteegist võib küsida spetsiaalseid joogilahuseid, mis samuti aitavad vedeliku ja mineraalainete kaotust korvata. NB! Mitte võtta soolatablette, nende kasutamist peaks doseerima spetsialist.

- Kui vett on raske juua, leiab abi kõrrest.

- Võid imeda ka jääd või mahlajääd.

Enneta veepuudust!

- Joo vett või spordijooke, pidevalt jälgides oma uriini värvust ja hulka. Ameerikas on loodud lihtne valem: joo päevas kaheksa klaasitäit (200 ml) vedelikke.

- Vedelikupuudust ei tohi leevendada alkoholi või kihisevate limonaadidega, sest need dehüdreerivad omakorda. Sama teevad kofeiini sisaldavad joogid, nagu kohv või tee. Palavaga peaks vältima alkoholi ja kohvi joomist ka seetõttu, et see pärsib vedelikupuuduse tajumist.

- Võta kaasa pudel vett, kui ees on pikem teekond.

- Väldi treeninguid ülikuumal ajal ja suure intensiivsusega päikese käes.

- Kontrolli, kas lastel ja vanuritel on juua ja et nad ka jooksid.

- Kuumal ajal kanna lahedalt seljas istuvaid kergeid rõivaid, millest tuul läbi käib, külmal ajal ära paki end liialt sisse, vaid luba nahal hingata.  

- Kuumal päeval ära ole kaua järjest päikese käes, vaid käi end regulaarselt jahutamas. 

Artikkel ilmus esmakordselt Tervis Plussis 2014. aasta juulis. Vaata ka teisi tervise ja liikumisega seotud artikleid www.liigume.ee lehelt!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles