Kas treenida muusikaga või ilma? Kertu Jukkum jagab kogemusi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kertu Jukkum.
Kertu Jukkum. Foto: Marko Söönurm/erakogu

Kertu Jukkumil on viimaste aastate jooksul, mil ta on tõsisemalt trenni teinud, olnud erinevaid perioode – muusikaga ja muusikata treenimist. 

Kuna raadiotöö pärast on ta pidevalt muusika sees, naudib ta praegu jooksusammu loodushäälte saatel. 

Mis vahe on muusikaga ja muusikata treenimisel?

Kertu: Alustasin regulaarset treenimist jooksutrenniga ja muusika saatel. Kuulasin iga trenni ajal paari Roxette’i plaadi lugusid. See aitas mõtted pingutuselt mujale viia ja ka pikemad jooksudistantsid ei olnud nii rasked.

Siis aga sattusin lugema raamatut Fred Jüssist ja see, mil moel ta kirjeldas looduses viibimise kunsti ja looduse häältest osasaamist, mõjutas mind nii, et sisemise sunni ajel hakkasin treenima üksnes metsas ja ilma muusikata. Sellest ajast saadik on jooks minu jaoks meditatiivsem kui kunagi varem ning trennile pühendumisest saanud aeg iseendale.

Rulluisutamisel ja rattasõidul ma puhtalt turvalisuse pärast muusikat ei kuula, kuigi tahaksin.

Kertu Jukkumi trennimuusika edetabel:

  • Roxette – «Joyride»
  • Roxette – «Have a Nice Day»
  • Loomulikud metsahääled

Kas Sina kuulad sporti tehes muusikat?

Vaata ka teisi tervise ja liikumisega seotud artikleid www.liigume.ee lehelt!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles