Stress mõjutab organismi mitmel moel. Näiteks tekitab see pingepeavalusid ja uneprobleeme. Puutumatuks ei jää ka söömisharjumused. Nii mõnigi võib töö- või eraelu pingete pärast tunda suuremat isu rämpstoidu järele, mõni teine kaotab aga söögiisu sootuks.
Greatist kirjutab, et nii söögiisu suurenemise kui vähenemise taga on ühtaegu psühholoogilised ja füsioloogilised põhjused.
Miks ma ei taha süüa?
Kõige suurem vahe nende kahe vastuolulise reaktsiooni vahel tuleneb lihtsast eristusest: kas tegu on äkilise ja tugeva stressiga või on see pigem krooniline nähtus?
Meie esivanemad pidid tihti langetama otsuseid väga kiiresti ja sellest sõltus nende elu. Kas võidelda või põgeneda on valik, millega peame silmitsi seisma ka tänapäeva moodsas maailmas, kui selle kutsub esile mõni muu väga suurt ärevust tekitav olukord. Mõtle või hullumeelsele linnaliiklusele, kus võib end peast halliks ehmatada.
Sellistes olukordades toodab keha adrenaliini, mis annab energiat ja aeglustab mitmeid kehaprotsesse, sealhulgas ka seedimist. Kuna toit liigub seedesüsteemis aeglasemalt, ei lähe ka kõht adrenaliinitulva tõttu nii kiiresti tühjaks kui tavaliselt.
Miks ma ei suuda söömist lõpetada?
Kuigi tänapäeva maailmas ei ole nii palju ohte, mis kutsuks esile «võitle või põgene» reaktsiooni, on meil stressiallikaid siiski küll ja veel. Tavastressiga on kokku puutunud suurem osa inimestest - uuringute järgi umbes kolmveerand elanikkonnast. Neist omakorda kolmandik eelistab end lohutada toiduga.
Kui toiduga lohutamine ei toimiks, siis poleks see mingi probleem. Paraku on toiduga saadud leevendustunne väga üürike. Näiteks leiti ühe uuringuga, et šokolaad tõstab tuju ainult kolmeks minutiks. See on ju kõigest hetk!
Lisaks tõstab pikaajaline stress stressihormooni kortisooli taset. Arvukad uuringud on näidanud, et kortisool paneb rohkem sööma ning mitte niisama porgandit närima, vaid eelistama just nn lohutustoitusid, mis on rasvased ja kaloririkkad. Üks hiljutine uuring näitas veelgi, et naistel, kes selliseid toitusid tihti söövad, on stressitaju vähenenud. Osalt on selle põhjuseks maitsva toidu söömisel ajus erituv dopamiin, mille meeldiva mõju saamiseks tuleb süüa üha rohkem ja rohkem lohutustoitu.
Mis on siis lahendus?
Laias laastus on selleks lõõgastumine. Lihtsam öelda kui teha, kuid tõepoolest on stressi tõttu ülesöömise vältimiseks kõige õigem rahuneda ja leida mooduseid, kuidas stressist vabaneda.
Kui kipud üles sööma, proovi näksimist asendada mõne muu mitte toiduga seotud tegevusega. Näiteks haara telefon ja helista vanale sõbrale, kellega pole ammu rääkinud. Või löö lahti Youtube ja otsi õpetusi, kuidas sügava hingamise abil rahuneda. Abi võib olla ka õhtustest jalutuskäikudest looduses, mis lööb pea klaariks ja hoiab toidust eemal. Isutuse korral tuleks toidukordi ette planeerida, et vähemalt midagigi päeva jooksul kõhtu jõuaks.
Stressivastaste nippide rakendamise peale tuleks mõelda juba varem, sest olukorras, kus pinge on laes või tuju null, on vanadest harjumustest väga raske loobuda.