Oktoobrikuu trenniblogi: ootamatu haigus ja ülevaade menüüst

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Anni Viskus / Erakogu

Islandil elav Saaremaa tüdruk Anni võttis endale eesmärgiks oktoobris oma elu muuta ning vaadata, kas oma elu saabki muuta nii lihtsalt: võta vaid kätte ja hakka pihta.

Aeg läheb uskumatult kiiresti. Ja veel kiiremini läheb see veel siis, kui sul on terve päev tegemisi täis. See nädal aga ei kulgenud päris ootustepäraselt ning iseenda oktoobrikuu eesmärgi täitmine muutus keeruliseks, kui mitte teostamatuks. Nimelt tuli mul eelmisel nädalal külla haigusepisik, mille pärast pidin loobuma kahest trennipäevast.

Kui esmaspäevane ning teisipäevane jõusaalikülastus sai tehtud, siis järgnevad päevad olin kodus haige, mis teoreetiliselt katkestas minu oktoobrikuu eesmärkide saavutamise. Küll aga tegelikult asi iseeneset nii hull ei olnud, sest kuna ma ka nendel päevadel ei söönud, kaotasin ma nn haigusekilod. Kui arvasin, et esmaspäevane trenn on nüüd keerulisem, sest organism on haiguse tõttu nõrgem, siis tegelikult tundsin, et energiat oli hoopis rohkem, jagus jaksu kauem ja rohkem teha. Ei tea, kas seepärast, et organism haiguse kõrval tegelikult ka korralikult puhata sai? Hüpotees muidugi. Samas muud loogilist lahendust ma sellele ka ei leidnud.

Ma polegi aga teile veel kirjutanud, millega ma oma keha toidan. Menüü muidugi varieerub, kuid üldpilt jääb enamasti samaks.

Hommikuti trenni jõuan ma tavaliselt poole kaheksa või üheksa paiku ning enne seda ma midagi ei söö, joon ainult vett, sest täis kõhuga pole teadagi väga nauditav trenni vihtuda. Treeningu lõpetan ma tavaliselt poole kaheteistkümnest ning kuna mulle jääb tee peale Hagkaupi toidupood, ostan sealt tavaliselt vegan-raw-suhkruvabu-kõigevabu batoonikesi. Kõikse parem on datlite ning kaerahelvestega. Mmm!

Koju jõudes keedan endale putru või teen ahjus omletti (muna-piim-tomat) ning kõrvale luban endale ammuigatsetud kohvi. Vahepeal saatis ema mulle kodust ka paki musta rukkileivaga, nii et ka seda järasin maitsestamata toorjuustuga pudru kõrvale.

Hommiku-/lõunasöögi ning õhtusöögi vahele jäävad lihtsad vahepalad, mis kujutavad endast suuresti tavaliselt puuvilju – apelsinid, õunad, banaanid, kiivid jne. Lisaks sellele joon ma päeva jooksul veel palju vett, nii et näljatunne kimbutama ei kipu. Vähemalt siiani veel ei ole kordagi seda juhtunud.

Järgmine korralik toidukord on tavaliselt meie majapidamises kuuest-seitsmest, mil teeme alati korraliku õhtusöögi. Õhusöögiks valmistame erinevaid roogi, kuid kuna me lihasööjad ei ole, siis tegemist on tavaliselt väga hea ja rikkaliku taimetoiduga. Suureks lemmikuks on kikerherne-kookosekarri riisi ning salatiga. Seda karrit võite muide Sandra Vungi kodulehelt otsida, see on päriselt ka imeline ning maitseb hästi ka lihaarmastajatele! Ning kui vahepeal peaks jällegi õhtusöögi ning magamise vahel näljapisik külla tulema, varastan köögist tavaliselt ühe banaani ning jälle ongi hea olla!

Suhkru mittesöömine muide läheb oodatust isegi paremini. Kui ma alguses arvasin, et ma hakkan meeletult šokolaadi igatsema – sest kes ei armastaks šokolaadi! – siis tegelikult on see ootustest üllatavalt kergem! Üheksateist päeva magusavabalt on tegelikult väga lihtsaks kujunenud. Ilmselt teeb väljakutse kergemaks ka asjaolu, et meil ei ole kodus üldse midagi, mis patustama kutsuks.

Teine nädal on läbi ning pean ütlema, et hoolimata haigusest tunnen ma ennast väga hästi. Kaks nädalat on veel jäänud ning tegelikult ootan ma uudishimuga, mis selle kuu lõpuks saab ja millised harjumused ma endale saan kaasa võtta. 

Anni igapäevaste seiklustega saad end kursis hoida tema blogi Anni Takes Photos kaudu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles