Vanemad räägivad oma lastega järjest vähem, mille tõttu on üha rohkem ka väikelapsi, kes vajavad kõneteraapiat. On eksperte, kes usuvad, et probleemis on süüdi vanemate kasvav sotsiaalmeedialembus.
Eksperdid mures: vanemad räägivad vähem kui kunagi varem, tulemuseks vaikivad väikelapsed
/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
6. oktoober 2015, 15:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome logopeedide sõnul on kogu Soomes üha rohkem väikelapsi, kes suunatakse ravile, sest paljud kolmeaastased oskavad vaid üksikuid sõnu, vahendab yle.fi.
Asjatundjate meelest on probleemi ilmselgeks põhjuseks laste ja nende vanemate omavahelise suhtluse hääbumine. Väikelastel pole võimalik tõhusalt oma verbaalse suhtluse oskusi arendada, kui vanemad räägivad nendega nii vähe.
«Sotsiaalmeedia röövib veidi seda aega, mis kulub lastega suhtlemisele, ja seetõttu on lastel vähem aega, et õppida koos oma vanematega keelt ja kõnelemist,» oletas logopeed Päivi Huusko.
Huusko toonitas, et rääkima õppimiseks on lastel vaja oma vanemate abi. «Keelt õpitakse kuulates ja kuuldut jäljendades. Lapsel on selleks vaja täiskasvanuid, kes näitaks eeskuju, muidu ei ole neil võimalik keelt ja rääkimist õppida,» lisas ta.
Huusko sõnul on see väga ebaõiglane, sest kui lapsega kodus ei räägita, ei ole tal teiste laste kõrval võrdseid võimalusi - ta ei saa end hästi väljendada ja ta ei saa enda eest seista.
Lahendus on lihtne
«Soomes õpetatakse lapsevanematele juba sünnitushaiglas, kuidas oma lapse kõne arengu eest hoolt kanda. Seevastu koduses keskkonnas ei pruugi vanem mõelda, kuidas ta enda igapäevased valikud võivad mõjutada lapse kõneoskusi,» nentis eripedagoog Eeva-Liisa Ukkonen.
«Kui vanem läheb vankriga jalutades lapsega poodi, võiks ta tee peal rääkida, mida on plaanis osta ja viibata tee peale jäävatele huvitavatele siltidele. Nii saavad vanemad toetada lapse kõne arengut,» lisas ta. «Kui aga vanem sellises olukorras lapsega üldse ei suhtle ning keskendub vaid telefonis mängimisele või sellega suhtlemisele, siis läheb see võimalus kaotsi.»
Ukkoneni selgitusel pole lapse varases eas tema kõne arengu toetamiseks vaja muud kui olla lihtsalt kohal ja lapsega suhelda. «Igapäevaelu elades kõva häälega rääkida, lapsega olla, mängida ja eriti raamatuid lugeda,» soovitas ta.
Spetsialisti sõnul on see iga vanema enda valik, kuid lapse ärkvelolekuajal tuleks olla lapse juures, sest sotsiaalmeedia ajaks jääb piisavalt aega ka siis, kui tita magab.