Migreen, kobar- ja pingepeavalu - mis on mis?

Marina Lohk
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Kuidas eristada migreeni, kobar-, pingepeavalu ja muid peavaluliike? Ajakirja Üks oktoobri/novembrinumbris ilmunud artikkel selgitab.

Primaarsed peavalud

Neid on neli: migreen, kobarpeavalu, hemikraania- ja pingepeavalu. Esimesed kolm on pulseerivad, väga teravad ja tugevad – valuskaalal 7–10 punkti – ning enamasti vaid ühepoolsed.

Migreen algab sageli varahommikul või päeva lõpus. Kui mõni arvab, et tal on migreen, küsigu endalt järgmine kord, kas ma suudaksin kõndida või trepist käia? Kui jah, on tegu mõne muu peavaluga.

Migreeni puhul on iga liigutus nii vaevarikas, et niidab voodisse. Valu kestab ravimeid võtmata 4 tunnist kuni 3 ööpäevani ning võib kaasa tuua iivelduse, oksendamise, valgus- ja müratundlikkuse.

Auraga migreeni puhul tabab inimest enne hoogu ka seletamatu tunne, mis saabuvast valurünnakust märku annab. Verevarustuse häiretega pole aga ei migreenil ega peavalul mingit pistmist. See on folkloor, ütleb Ida-Tallinna Keskhaigla neuroloogiaosakonna juhataja ja sealse peavalukeskuse rajaja dr Toomas Toomsoo.

Siiski võib auraga migreeni puhul tekkida ajus lühiaegne väheveresus, mis on teatud juhtudel ohtlik. Siis, kui auraga migreeni all kannatav naine ka suitsetab ja tarvitab suukaudseid rasestumisvastaseid vahendeid, kasvab insuldioht.

Mis aitab? Ideaalset ravimit pole. Küll aga soovitavad arstid lõpetada valuvaigistite võtmise. «Inimese jaoks on see košmaar. Ent neil, kes rohkelt tablette söövad, võib migreen muutuda krooniliseks. Suure valuga hakatakse kontrollimatult valuvaigisteid neelama, mis muutub aju jaoks ohtlikuks,» hoiatab dr Toomsoo.

Kasuks tuleb stressivabam elu, vallandub ju migreen tihtipeale just pärast stressirohket perioodi, näiteks raske töönädala lõpus. On aga emal migreen, võib see olla ka tütrel.

Migreeni on lastelgi. Arvatakse, et ägedad kõhuvalud või episoodiline oksendamine võivad hiljem minna üle migreeniks. Õnneks sama hulle valusid kui täiskasvanuil on alla 7–10-aastastel suhteliselt harva. Puberteedieast alates asi paraku muutub.

Kobarpeavalu on ainus peavalu, mida esineb meestel rohkem kui naistel. Kobarpeavaluks kutsutakse teda seepärast, et valud käivad otsekui kobaratena – ühel päeval võib olla mitu 1–1,5-tunnist hoogu, need võivad piinata mitu nädalat jutti, eriti varakevadel ja hilissügisel, siis aga jätavad ohvri paariks-kolmeks aastaks rahule.

Kobarpeavalu puurib ühe silma, olgu parema või vasema, taga ning tekib enamasti varahommikul. Silm hakkab vett jooksma, läheb punaseks, pupill aheneb, laug vajub kinni, nägu punetab, higistab või muutub kuivaks – ning seda kõike vaid ühel, valutaval näopoolel.

Mis aitab? Õige ravimi korral ei pea kobarpeavalu all kannataja tohtri vastuvõtul korrapäraselt käimagi, sest teab, mida võtma peab.

Hemikraania tüüpi peavalu sarnaneb kobarpeavaluga, sest piinab temagi ühe silma taga ühel peapoolel, ent kestab lühemat aega – pool kuni kolmveerand tundi ning on alati ja ainult vasakul pool.

Mis aitab? Vaid üksainus retseptiga saadav valuvaigisti.

Pinge tüüpi peavalu on kõige levinum. See algab enamasti kuklast, kiirgab ettepoole ja paneb lõpuks valutama kogu pea, nagu oleks see kruustangide vahele jäänud. Valu on suruv ja pressiv, ent mitte väga tugev. Pingepeavalu põhjused on kinni eluviisis ja inimtüübis.

Siia alla käivad nii isiklikud kui isiksuse probleemid: kui inimene üritab olla keegi teine, on pinges, kuri kõige ja kõigi peale, kui suhted või abielu ei laabu, kui tehakse pikki tööpäevi, ei osata puhata, ei liigutata piisavalt.

Süüdi võib olla ka vale toitumine ja kehaasend, silmade pingutamine, unevaegus, pinges kaela- ja õlalihased, ülekaalulisus ning isegi lampjalgsus ja vale hambumus.

Mis aitab? Dr Toomsoo annab nõu määrida otsmikku ja oimupiirkonda külmageeliga, milles olev piparmündiõli lõdvestab lihaseid. Ka soovitab ta Jakobsoni relaksatsiooniharjutusi.

«Pingepeavalu all kannatajad võivad olla hädas tasakaaluga – ses mõttes, et lihaspinget nõudvaid keerukaid harjutusi tehes on neil tasakaalu hoidmisega raskusi. Et lihaste koormus ühtlaselt jaotuks, tasuks teha Saksa füsioterapeudi Edmund Jakobsoni välja töötatud lihaselõdvestusharjutusi, mis aitavad peavalu leevendada ja korrapärase treenimisega seda ka ära hoida. Näiteks: suru käed rusikasse, pinguta ja lõdvesta või siruta käsi ette ja pinguta kogu kätt õlast sõrmedeni. Lõdvesta ja tee sama teise käega.»

Sekundaarsed peavalud

Need on alati seotud mingi haigusega: aneemia, allergia, meningiidi, viirusinfektsiooni, põskkoopapõletiku, silmahaiguste, ajutrauma, kasvaja ja muuga, olles haiguse üheks sümptomiks, mitte aga haiguseks või tervisehäireks endaks.

Muud peavalud

Siia kuuluvad külmapeavalu, mis tabab külmikust võetud jääkülma jooki või jäätist süües vaid hetkeks. Samuti pingutamisega seotud peavalud, näiteks muruniitmise või seksipeavalu. Viimane ahistab vahekorras olles.

Pohmelusepeavalugi käib siia alla. Väike vihje: alusta või lõpeta pidu mojito-kokteiliga, sest selles on lõõgastavat piparmünti ja C-vitamiini rikast laimi.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles