Inimesel on evolutsiooni käigus välja kujunenud kindel une ja ärkveloleku rütm. Kui enamasti on soovitatav organismi taastumiseks magama minna tunnike või kaks enne keskööd, siis mõnel inimesel on loomulik rütm teistsugune, kinnitas unespetsialist Marlit Veldi.
Tartu Ülikooli unemeditsiini vanemteaduri sõnul on väljapuhkamiseks ja arenguks vajalikud ühtviisi õhtupoole ööd süvauni ja hommikupoole ööd unenägude uni. Osadel inimestel võivad olla aga tõesti erinevad unerütmid, mis lihtsamalt öeldes tähendab, et organism on süvauneks hiljem valmis.
Selliseid erandeid on Veldi sõnul vähem kui nii-öelda keskmist tüüpi, kui inimene magab tüüpiliselt õhtul 11-st hommikul 7-ni. «Aga need erandid on olemas ja neid individuaalseid eripärasid peaks arvestama,» soovitas ta. Seda on unespetsialisti sõnul võimalik ka täiesti uurida ja kindlaks teha, kas inimene on teistsuguse unerütmiga.
«Selle neurohormonaalse rütmi väljenduseks on keha temperatuur ja need, kes on hilisema unega inimesed, nende temperatuuri miinimum jääb pärast kella kahte. See temperatuurikõver võtab kokku kogu neurohormonaalsete rütmide kõvera.
Ja asi ei ole mitte ainult selles, et inimene läheb hiljem magama, vaid ka kogu tema organism on tööks hommikul hiljem valmis, ta ei ole valmis kell kaheksa alustama.»
Teatud määral on teistsuguseid unerütme võimalik Veldi sõnul kohandada ja õppida, ent erinevused on olemas ja neid peaks inimene siiski arvestama.