/nginx/o/2010/10/29/456695t1hcd96.jpg)
SA Väärtustades Elu juhatuse esimehe ja raseduskriisi nõustaja Kaia Kapsta kinnitusel aitab värske ema puhul stressi ja äärmuslikke käitumisviise - näiteks «raputatud lapse sündroomi» - vältida lähedaste tähelepanelikkus ning naise võimalus ajaks iseendale.
Kapsta sõnul võib paljudel väikelaste emadel, kellel puudub piisav toetus ja puhkus, tekkida nõutus olekus soov enda last raputada. Naise stressirohke perioodi ajal on kõige olulisem lähedastepoolne märkamine ning toetuse ja abi pakkumine.
«Kui te märkate oma peres vastsündinu ema juures kurnatuse, üleväsimuse tundemärke, samuti muutusi käitumises – kõrgenenud ärevus, une -ja söömishäired, käitumuslikku ebaadekvaatsust, näiteks põgenemine virtuaalmaailma, emotsionaalset pingestatust, on oluline leida viise, kuidas jõuda professionaalse abini,» rõhutas Kapsta.
Ka oma tähelepanekutega perearsti poole pöördumine võib olla esimeseks toetavaks sammuks. Tegemist ei ole antud olukorras inimese isiksusega, mis äkitselt tundmatuseni muutunud on, vaid pigem terviseprobleemidega, mis vajaksid sekkumist.
Hoiduda tuleb värske ema enesehinnangu kahjustamisest
Nõustaja selgitas, et igal juhul tuleks hoiduda lähedaste poolsest negatiivsetest naise enesehinnangut allatõmbavatest märkustest ja sildistamisest. Sageli takistab just väärtusetuse tunne naisel emarolli täielikult pühenduda ja tekitab kodusolemises ning lapsele pühendumises stressi.
«Tänapäeval ei osata näha, et lapsega kodus olemine on naisele täistööpäev ja ühiskonnale sama väärtuslik tegevus, kui mingil muul moel «ühiskondliku koguprodukti suurendamine»,» nentis Kapsta. Paraku näitavad ka uuringud väikelastega emade tööturul riskirühma kuulumist.
Toetavaks võib osutada võimalus, kus vastsündinu ema leiaks teisi sarnaste kogemustega naisi, kellega koos murede arutamine ja üksteisega samastumine annab teadmise – «selline olukord ei ole maailma lõpp ja ei juhtu üksnes minuga».
Nõustaja sõnul on tähtis tõdemine, et leidub võimalusi ja ideid, kuidas edasi toimida ja tõsisemate tagajärgede vältimiseks iseennast aidata ning vajadusel ka professionaalse abi järele pöörduda.
Emal peab olema võimalus võtta aega ka ainult iseendale
Üks äärmiselt oluline põhimõte on «oma tassi täitmine», märkis nõustaja. «Kui meil on emadena oma isiklik tass tühi, siis ei ole meil eriti palju anda ka oma lapsele.»
Vastsündinu ema, nii nagu iga teinegi peres, peaks saama võimaluse aega pühendada ka teistele endale meeldivatele tegevustele peale lapsega suhtlemise, tema eest hooldamise ja kodu korras hoidmise. Kapsta kinnitas, et sellest sõltub nii tema isiklik rahulolu muutunud olukorraga, kui ka parem toimetulek emarolliga.
«Ja mehed, kellel on kodus naine ja väiksed lapsed – võimaldage oma naisele tema jaoks olulisi ja meeldivaid tegevusi! Isegi kui selleks oleks meeldiv vestlus või kodust väljaminek - jalutuskäik, õhtusöök - ja kõike seda just koos teiega, kahekesi,» soovitas nõustaja.