Suurbritannia meedias on viimasel ajal juttu olnud sellest, et paljud naised ei julge üksinda öösel kodus olla. Erinevates artiklites on seda nimetatud «üksindusfoobiaks», kuigi asjatundjate sõnul pole see ametlik termin.
Küll aga on olemas selline asi nagu monofoobia, mis viitab metsikule hirmule olukordades, kui inimene peab öö üksinda veetma, vahendab YourTango.
39-aastane Amy Carroll rääkis, kuidas käitub tema siis, kui abikaasa on näiteks tööreisil. «Tavaliselt lähen oma vanemate juurde, kes elavad meist 20 minuti kaugusel, või kutsun nad meie juurde. Viimasel korral olid vanemad meie juures koguni neli ööd. Ma tunnen end üksinda olles ebamugavalt ja muutun paranoiliseks, ma kardan, et keegi võib meie majja sisse murda,» tunnistas Carroll.
Kuigi enamik naisi ei pöördu selle probleemiga professionaali poole, võib välismaistest foorumitest leida palju naisi, kelle jaoks valmistab üksinda olemine probleeme. Näiteks ühes foorumis kirjutas üks naissoost kasutaja: «Olen täna teist ööd ilma abikaasata kodus ja ma kardan, et keegi võib sisse murda või peidab end meie majas. Ma kontrollisin juba keldrit, vannituba ja riidekappe, aga ma ei julge minna pööningule ega ülakorruste magamistubadesse.»
Kliiniline psühholoog Laura Galbraith sõnas, et naised tekitavad ise endale hirmu, kuna nad kujutavad ette, et keegi võiks nende koju sisse murda. «Me elame vaikses ja individualistlikus maailmas, kus on üha vähem kokkuhoidmist ning me ei tunne oma naabreid, mistõttu tekivadki sellised hirmud,» ütles Galbraith ja lisas, et tegelikult on sissemurdmiste arv nüüdisajal sootuks langenud võrreldes eelnevate aastatega.
Vabakutseline kirjanik Noelle Howey on kirjutanud, kuidas tema hirmust üle sai. «Esimene öö oli tõeline põrgu: ma kuulsin igat väiksematki häält. Ma tõstsin oma öökapil olevad asjad ümber, et nende varjud ei moodustaks seintele kurjakuulutavaid kujutisi.» Howey tundis suurt hirmu hoolimata sellest, et ka tema väike poeg oli kodus. Naise negatiivsete mõtete mustri aitas murda see, kui poeg hüüdis voodist, et soovib vett juua.
Howey sundis end kolmel ööl oma hirmuga silmitsi seisma, samas nautis ta seda, et sai lapse magama panna ja nautis üksinda veini joomist. Ta tunnistas, et midagi ei juhtunud nende ööde jooksul ja see valmistas talle rõõmu.
Dr Katharine Ayivor-Nygard ütles, et kui naised taipavad, et nende hirmud pole põhjendatud, tuleks keskenduda sellele, et üksiolek võib olla sootuks positiivne kogemus. Tema soovitas naistel teha plaane, mis aitaksid neil sel õhtul või ööl lõõgastuda ja nautida seda, et nad saavad kõike üksi teha.