SA Väärtustades Elu juhatuse esimehe ja raseduskriisi nõustaja Kaia Kapsta sõnul võib värsketel emadel ja eriti noortel naistel üleväsimuse ja vähese partneri toetuse puhul tekkida abituse tunne, mis halvimal juhul päädib sooviga beebit raputada.
Nõustaja: beebi raputamise soov tekib paljudel emadel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Traagiline juhtum Ameerika Ühendriikides, kus poja nutt häiris ema Facebookis mängimist, lõppes just beebi raputamise tõttu lapse surmaga.
Kapsta sõnul ei saa antud vahejuhtumit nõnda väheste faktide olemasolul küll põhjalikult analüüsida, kuid võimalik on oletada, mis tegurid viivad ema piirini, kus tekib nõrkushetk ja soov enda last raputada.
Muuhulgas võis eelmainitud olukorras pojaga kodus oleva ema vajadus sotsiaalse suhtluse järele suureneda või ei olnud ema-lapse seotussuhe piisav ning empaatia beebi suhtes oli vähene.
Selgitusena võib veel pakkuda põgenemist tavareaalsusest, mis ei paku piisavat rahuolutunnet, samuti madalat enesehinnangut ja sõltuvuskäitumist.
Loo taustaks võis lisaks olla stress või isegi depressioon, kohanemisraskused emarolliga ning tugivõrgustiku ebapiisavus, märkis nõustaja. «Kindlasti me ei saa õigustada sellist käitumist, kuid püüame analüüsida sarnaste lugude anatoomiat.»
Nõustaja tähendas, et lapse sünd toob kaasa suure muudatuse pereliikmete senises elustiilis ning sünnitusjärgse perioodiga kohanemine võib mõnikord kulgeda üsna valulikult.
Mitmed, eriti nooremas eas naised, kurdavad, et neid valdab hirm ja ärevus lapsega sünnijärgselt koju jäämise korral, nentis Kapsta. «Nad oleksid nagu surutud - või isegi vangistatud - koju nelja seina vahele.»
Naisele võib tunduda, et talle tehakse ülekohut
Kui paarisuhe ei paku piisavat turvalisust, et väikelapse ema saaks ja oskaks oma isiklikest vajadustest partnerile ja teistele ümbritsevatele rääkida, võib eriti nooremaid naisi tabada tunne, nagu teeks elu neile ülekohut, selgitas nõustaja.
Solvumis- ja kibestumistunnete tekkeks on oht eriti siis, kui lapse isa elustiil jääb endiselt muutumatuks. Kapsta sõnul kirjeldavad naised nimetatud emotsioonide avaldumist seoses sellega, et emana on nad pidanud oma senistest meelepärastest tegevustest loobuma ja palju ohverdama, samal ajal, kui mehe elu jätkub endiselt – sama vabalt ja lõbusalt.
Vastakaid tundeid võib tekitada ka see, et kui enne esimese lapse sündi tehti palju põnevaid asju kahekesi koos oma partneriga, siis uue ilmakodaniku sünd lööks nagu paarisuhtesse selles mõttes kiilu.
Sarnaselt isadele, kes võivad kogeda lapse sünni korral alateadlikku hirmu konkurentsi suhtes naise tähelepanule, võib lapsega koju jäänud ema tunda kiivaid tundeid partneri sõprade, hobide ja pahatihti ka töö suhtes, nentis nõustaja.
Ehkki mees püüab enda poolt vaadatuna võtta enam vastutust pere majandusliku olukorra eest, võib tema suurem pühendumine tööle jätta naisele mulje, et tema ja nende paarisuhe ning ühine perekond ei ole kaaslase esimeseks prioriteediks.
Samas võibki ülemäärane tööle pühendumine olla meeste jaoks üks vältimise ja eraldumise viise juhul, kui paarisuhtes ja pereelus esilekerkinud pingetega enam toime tulla ei osata ega suudeta.
Suhtluskeskkonda juhib soov reaalsusest põgeneda
Eriti siis, kui ema-lapse vaheline varajane seotussuhe on habras, ei pruugi 24 tundi ja 7 päeva nädalas kahekesi vastsündinuga koosolemine rahuldada naise sotsiaalseid vajadusi, selgitas Kapsta.
Argipäev võib hakata tunduma sellistel puhkudel lõputu õudusena ja soov reaalsusest põgeneda juhibki suhtlemiskeskkondadesse, lisas ta. «Mõistetavalt on Facebook võimalus sotsiaalseks suhtluseks kodust väljumata.»
Kui emal on varasemalt esinenud depressiooni, võib sünnitusjärgne periood ja beebiga kauaaegne kodusolemine taas haiguse vallandumisele kaasa aidata.
Nõustaja teadis rääkida, et paljudel naistel on väsimuse piiril tekkinud impulsiivne soov last raputada – taoline reaktsioon, et «mida sa ometi tahad, et maha ei rahune ja lõputult karjud!»
Ka lähedaste toetuse olemasolul võib pidev magamatus vastsündinu ema sellisel määral kurnata, et lapse nutt tekitab tohutut abituse tunnet.
Kapsta avaldas heameelt, et tänapäeval on hakatud ühiskonnas «raputatud lapse sündroomi» enam teadvustama ja suurem osa lapsvanematest suudab öelda «stopp» enne pöördumatut teguviisi ja kahjustusi.
Spetsialistid soovitavad sellisel puhul asetada laps kiiresti sülest turvalisse kohta, oma voodisse ja minna mingiks ajaks kõrvaltuppa, et püüda seal maha rahuneda ning selgineda, lisas ta.